Kuphuma neKungena kwe Nyama yeMbuti

© Gerrit dos Santos
Inyama yeTimbuti letitsengwa kulamanye emave ite eNingizimu Afrika kumele kulandzelwe imitsetfo yemvumo yetilwane tekufuywa kusuka kumave abomakhelwane kanye nalokuhambelana nekuvikeleka kwetilwane eNingizimu Afrika. Nawujikisa, letimbuti letiphilako letitsengiswa kulamanye emave kumele kulandzelwe imvumo yentsengo yakulelive lekutsengwe kilo.

Kutsengwa kwe Timbuti Letiphilako tite eNingizimu Afrika

Ngekuya kwetinombolo tentsengo yangaphandle kusuka kule Bhodi yeNyama eNamibia (Nammic) lengaphandi kwetimbuti letiphilako letiloikhulu nemashumi lamane etinkhulungwane tangeniswa eNingizimu Afrika kusuka eNamibia ngemnyaka wa 2017 (nakucatsaniswa ku likhulu nemashumi lasihlanu nesiphohlongo etinkhulungwane ngembyaka wa 2016 ne Likhulu nemashumi layimfica nesiphohlongo etinkhulungwane ngemnyaka wa 2015).
Kuze kube yinyanga yeNyoni ngemnyaka wa 2018, timbuti tase Namibia letilikhulu nakutsatfu letinkhulungwane letikhashane tamukelwa eNingizimu Afrika futsi, ngemnyaka wa 2018, kuhanjiswe kwetimbuti letiphilako kusuka eBotswana tafika. Nomakunjalo, ngemiyalo ngetifo endzaweni etindzaweni letehlukene tase Botswana, indzawo lapho tonkhe tilwane titsengwa kumele tikhetseke kahle.
Timbuti titsengwa eSwatini – tilwane letimashumi lamatsatfu nemfica ngemnyaka wa 2018 (nakucutsaniswa netilwane letimakhulu lasihlanu nelishumi ngemnyaka wa 2016) bese kusuka eLesetho – tilwane letitinkhulungwane letine nemakhulu lamabili nemashumi lasiphohlongo ngemnyaka wa 2018. Loku cishe nguhhafu wentsengo (tinkhulungwane letiyimfica nemakhulu lasitfupha nemashumi lamatsatfu) kusuka eLesetho ngemnyaka wa 2016.

Kutsengiswa kweTimbuti Letiphilako letisuka eNingizimu Afrika

Timbuti letiphilako titsengiswa kusuka eNingizimu Afrika tiye kumave lamaningi ase Afrika kufaka iNamibia (emashumi lamatsatfu nakune), eSudan (Likhulu nakutsatfu), eSenegal (emashumi lamatsatfu nesiphohlongo) nase Swatini (Likhulu nelishumi nesikhombisa). Lamanye emave letitsengise timbuti letiphilako tase Ningizimu Afrika ngemnyaka wa 2018 afaka iBangladesh (likhulu nesihlanu letimbuti), iMauritius (Inkhulungwane nemashumi layimfica nemfica) kanye ne Saudi Arabia (Likhulu nesitfupha)
Tinombolo tekutsengiswa ngemnyaka wa 2018 tifika enyangeni yeNyoni
Ngaphandle kwetilwane letiphilako, tintfo letiphilako esigabeni lesiphansi kanye netintfo tekuhlanganisa nako kuyatsengiswa kusuka eNingizimu Afrika.

Kutsengwa kwe Nyama yeMbuti kuta eNingizimu Afrika

Ngekusho kwe Department: Agriculture, Forestry and Fisheries (DAFF) (Litiko: Letekulima, eMahlatsi neKudvweba) tintfo tase Ningizimu Afrika letitsengwa titinsha eNingizimu Afrika, letibandzako noma umtimba wembuti lociniswe yi ice lenematsambo; futsi lensha, lebandzako noma lete ematsambo leciniswe yi ice inyama yembuti. Ngesikhatsi semnyaka wa 2007 kuya ku 2016, iNingizimu Afrika yatsenga lokwacishe kwaba tinkhulungwane letisitfupha nemakhulu lamabili ema kilogram echevon ngemnyaka munye lokukhokha linani lema Randi lamashumi lasiphohlongo nakutsatfu etinkhulungwane nelikhulu nemashumi lamatsatfu nemfica ngemnyaka.
Ngemnyaka wa 2017, ngu 1.8 wemathani enyama yembuti latsengwako kusuka eNamibia. Kuze kube yinyanga yeNyoni emnyakeni wa 2018, kute inyama yembuti leyatsengwa yeta eNingizimu Afrika.

Kutsengiswa kwe Nyama ye Mbuti kusuka eNingizimu Afrika

iDAFF, ngembiko wayo, ‘Umlandvo lomncane weLizinga le Sheyini lweMakethe yeMbuti yase Ningizimu Afrika’ (2017) watsi iNingizimu Afrika yatsengisa ichevon yafika kumathani lamashumi lamane nakutsatfu ngelinani la R2.7 million (tigidzi) ngesikhatsi semnyaka wa 2016 (Emarandi lamashumi lasitfupha nakubili ngelikg). Loku kwabakushulwa kwa 115% (ngelinani leliphakeme) na 87% (ngekungena kwemali) kusuka ngemnyaka wa 2015 kuya ku 2016.
Ngaphandle kwekukhula etikweni lekutsengiswa kwenyama yembuti kusuka ngemnyaka wa 2015 kuya ku 2016, lenombolo yekutsengisa inyama seyehle kakhulu ngemnyaka wa 2018.
Lenombolo yemnyaka wa 2016 yemathani lamashumi lamane nakutsatfu yenyama yembuti letsengisiwe yehle yabasenombolweni lecishe ibe ngu 1.2 wemathani kuze kube yinyanga yeNyoni ngemnyaka wa 2018. Loku kufaka kutsengiswa kwenyama yembuti lengu 13kg ku United Arab Emirates.
Kutsengiswa kwenyama yembuti eSwatini kwehla kusuka ngetulu kwetinkhulungwane letimashumi lamatsatfu nesihlanu ema kg ngemnyaka wa 2016 kufika ku 7kg ngemnyaka wa 2018.
Judith Weideman we Kalahari Kid Corporation (KKC) wabeka kutsi imakethe ye KKC ifaka iMauritius, iHong Kong, iUganda ne Nigeria. ‘Uma lokumiswa kuphakanyiswa futsi, iKKC itochubeka kuletsa inyama yembuti kuya eKuwait, eSaudi Arabia, eOman, eDubai, eQatar nase Bahrain. ‘Kute lokwakhulunywa lokwavela lokuvela kubodokotela betilwane beLitiko: Lekulima, eMahlatsi kanye neKudvweba lobekutotfolwa kwentela kuchaza kutsi yini lokumisa kutsetse indzawo noma loku kutophakanyiswa nini. (Inyanga yeNgongoni kumnyaka wa 2018.)
iKKC yintfo lecondzene nesifundza sa hulumende lesise Northern Cape futsi si ‘Netincola Tesidzingo Lesibalulekile’ (SPV), letisetjentiswa nakutsengiswa lendzawo yetimbuti eNorthern Cape.

Translated by Phindile Malotana