Kuphiwa Kwetimbuti Kudla

© Marinda Louw

Timbuti tilwane letatiwako tekufuywa ngoba tilwane letiyaluka kudla futsi tingasetjentiswa etindzaweni letinetihlahla letimfisha kanye nasekulimeni kwemahlatsi kanye netilwane letifana netinkhomo letidla emadlelweni. Kuba tilwane letidla ematsafeni (kudla emacembe lasuka etihlahleni) ngaloko aticudzelani nekudla kwetinkhomo. Ngekwengeta, lokuyaluka kudla kwetimbuti kusita kuvimba kusebentisa kakhulu etindzaweni teSavannah kanye nasemahlatsini kepha kungaphindze kubange kutsi kudliwe khona kakhulu.
Lining letimbuti letigcinwa emakhaya (kufana netimbuti temvelo) atikajwayeli kuphiwa tinhlavu kepha tiyatilyalukela kudla, ngaloko, lubisi lwato liphuma lubephansi. Kuciniseka ngekukhicita lubisi lolukahle, titodzinga emanutrients langetekile futsi titovumelana nekuphatseka kahle kanye nangekudla kwekwengetetelwa. Kudla lubisi lwembuti, inyama yembuti kanye netimbuti letikhuliselwa intsambo (insontfo letsambe kakhulu) itodzinga tintfo letitsite leticondzene ngesigaba sekukhicitwa kwayo kanye nesimo. Losita tilwane noma inkampani lesita ngekudla ingaba Lusito lolukhulu kakhulu ngekwenta indlela yekudla lokucinile.

Tindlela Tekupha Timbuti

©Marinda Louw
Timbuti tilwane letiyincelencele nendleta yato lehlukile yekudla. Atidli kudla lokungcolile noma lokungatsi-kuyanuka kantsi futsi atitsandzi lokumanti. Kudla kwetimbuti kumele kuhlobe phindze kubekusha phindze kuhlale kufakwe entfweni levulekile lendze. Gcina letotintfo letivulekile tihlobile ngekutsi ususe kudla lokusele.
Uma utipha tjami lobomile, bufake kuma raki etjani noma ulengise lokudla ngetigadla kusuka esihlahleni noma obendzeni lelipeg.
Timbuti ngema ruminants phindze ticolela kudla emahlanga emabhontjisi lafana ne Lucerne kanye ne cowpeas (lesetulu ngemaprotein), kunemabele, ummbila, isilage noma straw.
Tsenga loko kudla lokusezingeni longalikhona bese ukugcina lapho kute lilanga khona nemvula, Butsisa tjani lobomile ngesikhatsi sekhula bese ubugcinela sikhatsi sekushoda kwekudla ngesikhatsi sesomiso. Kudla kwemabele kanye netjani kumele kucotjwe ngaphambi kwekutsi kudliwe bese tindumbu tingasilwa. Hlanganisa kahle kudla kwentela kuvikela kukhafula kwetimbuti loko lokunambitsako. Kunika kudla lokusha; kudla kwelilanga kuphela lekumele kuhlanganiswe. Ungakuyekeli lokudla kutsi kuze kube kudzala noma kukhuntse. Uma kunelushintjo ngekudla kwetimbuti kumele kwenteke njalonjalo, cishe kube liviki.

Emandla Nema Protein Ayadzingeka eTimbutini

©Marinda Louw
Lokumafutsa kanye nemacarbohydrates kokubili kunika emandla. Emandla ayadzingeka kwentela kukhula, kuvundzisa, kukhicita kanye nekuvalela tifo kanye netilwanyana letincane. Timbuti tiphindze tidzinga emaprotein. Emaprotein yindlela yekucalela kwacha kwetinhlanyiya tonkhe emtimbeni watotonkhe tilwane futsi imcoka kwentela kukhulisa, kuvikela tifo, kukhicita kanye nekumunyisa (kukhicitwa kwelubisi).
Yinye yetinhlobo letibalulekile tekudla kwetimbuti tonkhe ngemandla – lokukhombisa njenge TDN = onkhe emanutrients lasagayekile.
Kudla lokuphelele lokudliwa yimbuti ngelilanga kukalwa ngendlela ye ‘Simo Sekutsatsa Lokomile’ (Dry Matter Intake’ DMI). Linani le simo sekutsatsa lokomile kushiyana ngelinani lembuti, kwenta kwayo kanye nekukhokha kwayo. iDMI lenkhulu kakhulu ingatfolakala kuma kukhona kudla lokwenele futsi nalokunambitsa kahle.
Kwengeta linani leliningi lalokuluhlata ekudleni kwetimbuti yintfo lekumele yenteke, noma ukhokha inyama yetimbuti noma lubisi lwetimbuti, timbuti telubisi tidzinga lokuluhlata kakhulu kunetimbuti tenyama, ngako yibanesiciniseko kutsi uletsa lokuluhlata lokukahle kwetimbuti takho. Umangabe kute lidlelo lelikhona, hlanyela tinhlobo letiningi tetjani kanye netihlahla letincane endzaweni lencane.
Kudla lokusetulu ngemandla ngummbila, ibarley, emabele ekubilisa kanye ne nekudla kwe oyili yetindumbutakotini. (Emabele ekubilisa tintfo leticinile letishiywe ngemuva kwekukhicita bhiya. Noma ibarley kumabele langiwo ekubilisa, tinhlavu, ummbila, irice, emabele kanye nemillet nako kuyasetjentiswa.)
kudla kwetimbuti letinemaprotein laphakeme kufaka kudlakwemfishi, kudla kwemabhontjisi, kudla kwe oyili yetinhlanvutekotini kanjalo nemabele ekubilisa.

Translated by Phindile Malotana