Kunakekelwa kwe Likhula kuMkhicito weTinhlavu

© Glenneis Kriel
Likhula lidzinga kunakekelwa kahle kwentela kulivikela kutsi lingabangi kulahlekelwa kwalosekukhicitiwe, ngekutsi uvale inhlanyelo nekutsi ubenemcudzelwano kufana nemanti kanye nemanutrients emhlabatsi. Uma ungakhoni kuligadza kutowenta tinkinga telikhula ngekuniketa tinhlavu telikhula, lekutsiwa yindzawo yelikhula, lelengetekako kulomhlabatsi. Kuze utfole imiphumela lemihle, balimi kumele, ngakoloko, bahlanyele endzaweni lehlobile phindze bayigcine ihlobile sonkhe lesikhatsi.

Kukala Ngemushina

Likhula lingasuswa ngesandla umangabe unalokudze lokuncane kwetinhlavu, kepha loku kutobangumsebenti lomningi umangabe lipulazi lakho lilikhula. Balimi labajwayele kulima tindzawo tabo, labanye basakwenta, ngaphambi kwekulima lungisa umbhedze wetitjalo lohlobile.
Kulima, nomakunjalo, kukhulisa ngalokukhulu kubita kwagasolina, futsi nangekuhamba kwesikhatsi kubanga kugedvuka phindze kubulale kuma kwemhlabatsi, lokuyintfo lengakalungi kusisindvo semanti emhlabatsi labambekile. Lelisu kutsi, ngaloko, kuze wente kusebentisa emalungiselelo ekulima ngekonga lokusita kwakha indzawo lenemphilo yekukhicitela ngekutfutfukisa lokuma kwemhlabatsi.

Kushisa

Balimi bebavame kushisa tinhlavu ngemuva kwekuvuna bentela kubulala lukhula kanye netifo-lokubanga tintfo letiphilako njengemagciwane. Lesento lesi sesihambe saphela, hhayi ngenca yekucwayisa kwemililo, kepha ngenca yekuvumeleka ngekukhula kwetintfo letingekho kahle letinesisindvo kutintfo letiphilako emhlabatsini. Namuhla, kushisa endzaweni kubonwa njengentfo yekugcina futsi nangesikhatsi lapho umlimi atfola kufundza tinkinga letingetulu ngemakhemikhali labulala titjalo-langavumi lukhula.

Emakhemikhali Labulala Titjalo

Kukhula kwesisindvo setintfo letingakavumeleki ngekulima emhlabatsini lonemphilo kanye nekuma kwawo sekuchubela ekuphakameni kwekulima ngekunakekela. Ekulimeni ngekunakekela, balimi betama kubalekela kutsi bangashisi nekutsi balime kulendzawo, losekubente bakhululeke kakhulu kumakhemikhali labulala titjalo kwentela kugadza lukhula. Ngaloko bakhululeke kakhulu ngemakhemikhali labulala lokuvela-ngekuphutfuma sikhatsi singakafiki kwentela kuvimba kuhluma kwetinhlavu telikhula letikhula kancane ngesikhatsi sekulima kanye-nekuphutfuma kwamuva lapho khona emakhemikhali agcina lendzawo-ikhululekile ngemuva kwekulinywa.
Lokukhulu kakhulu kwasemuva kwaloku kungukutsi lokunakekela lokuphansi kungakhokha ekutseni emakhemikhali angavumi. Ngako kunakekela kumele kutsatselwe tinyatselo kuze kusetjentiswe emakhemikhali ekubulala ngendlela yemigomo phindze nekugucula kufakwa kwalamakhemikhali ngendlela yetinongo letisebentako. Balimi baphocelelekile kutsi badibane netinkinga umabasebentisa emakhemikhali lafana njalo njalo ngekungabi nalutfo lolunye emkhatsini.
Uma kuvana noma kuchumana lokusha kubakhona, balimi kumele baphindze ‘’bavikele’’ lobukhona baletintfo phindze batisebentise njengentfo yekugcina.
Ngaphandle kwaloku, lamakhemikhali langiwo adzinga kusetjentiswa kunhlanyelo lengiyo, njengoba emakhemikhali akhelwe kutsi agadze likhula lemacembe-lamakhulu, tjani noma inhlanganisela yaloku. Inhlanyelo, lefana nemabele, ummbila, ibarley, umoba, ioats noma ngisho nemmbila angabulaleka umangabe ufutsa usebentisa emakhemikhali etjani kuwo, lefutsi emakhemikhali emacembe lamakhulu angabulala inhlanyelo, lefana ne canola, bobhekeni nemamedics. Intfo lencono kutsi yenteke kukhuluma nalocwayisa ngemakhemikhali kwentela kutsi usitakale ngekubhala luhlelo lolusha lwekunakekela lukhula nekutsi njalo njalo utsatse loku uvulele kukhula lokusha kanye netimo letehlukahlukene telitulu.

Translated by Phindile Malotana