Kubuketa Kwekuvikela Imihlwa Lete Emakhemikhali

©Dr Pia Addison Winetech
Indlela lengiyo yendalo nendlela lebitako yekuvikela imihlwa kutsi uvikele titsa tendalo temihlwa. Ngengucuko, letitilwane letidla letinye tingavikela imihlwa ensimi/engadzeni yakho.
Kungena kwalinye licembu kungaveta kusima kwendzawo lephazamisekile futsi kungasho kutsi letilwane temvelo talemihlwa atikho ngakoke loko akukaneli kulendzawo. Kushintshana ungesikhatsi liningi lalamacembu letilwane letehlukene (kufana netitjalo, tinyoni, tilwanyana, emagciwane) kuphila endzaweni.
Tilwane temvelo tikhula etindzaweni letinelushintsho loluphakeme futsi nalapho balimi basuka khona kundlela yesintfu yekulima lapho khona insimu yinye ihlanyelwa.
Tilwane temvelo temihlwa tifaka: Tilwanyana letidla letinye tifaka emabhungane emacashata kanye netilwanyana letindizako, tilwane letihuma ngesisu (imigololo) kanye netilwane letizubako (ticoco), tayobe
Kushintsha kungaphuculwa ngekutsi kungafutfwa tilwanyana nangekuhlanyela (noma kungabualali) tindzawo tendalo noma titjalo letitfola tilwane temvelo. Loku kungenteka ngekuhlanyela emahegi njengeligede lemvelo, kugcina tindzawo tetitjalo temvelo tikhula kanjalo nekuhlanyela timbali kwentela kukhanga tinyosi, njengesibonelo. Kufutsa tilwanyana akubulali imihlwa kuphela, kepha netitsa tato tendalo, kukhula kwala kwemihlwa kanye nemanti aphoyizini.
Timbili tindlela tekuvikela imihlwa: indlela yendalo yekuvikela umuhlwa kanye nemuhlwa wemhlaba.

Kuvikela Umuhlwa weNdalo

Titjalo letitsite letifana ne sihlahla sa khaki (iTagetes minuta noma mbanje ngeSindebele) ususa tilwanyana abe marigold angacindzetela tinhlobo tetitjalo letilishumi nakune tetitjalo letidla letinye tenematode kanye ne nematode etimphandze latsintsekako. Kuze emarigold kuze ikhone kucindzetela inematode ngemphumelelo, kumele ihlanyelwe kumbe tinyanga letimbili ngaphambi kwekuhlanyela sitjalo lesitsintseka malula.
Titjalo letinjalo tingangenisa imihlwa ngaletindlela letilandzelako:
Kumbonya lokuhlanyelwe ngetitjalo letihamba naletinye. Tilwanyana atikhoni kuva lokuhlanyelwe noma tisuswa kunuka kwetitjalo letihamba naletinye. Sibonelo kutsi, irosemary inukela timphungane telikhabishi.
Cala titjalo (letifana ne timbali) letikhanga tilwane letitfolwako (kufana ne tinyosi).
Hlanyela ligede lemhlaba ugegeletele lolokuhlanyelwe.
Etingadzeni letincane, tilwanyana tingavikeleka ngelihlahla la khaki. Lokutsetfwe kupelepele nakugalikhi kungafutfwa kwentela kususa tilwanyana.

Kuvikela Kwemhlaba

©Prof Piet Goussard Winetech
Tilwanyana tidlala indzima lemcoka kundalo kanye nendlela yesimo lesincane epulazini futsi kumele kukhunjulwe kutsi akusito tonkhe tilwanyana letingumuhlwa. Tilwanyana tisita kugcina imvelo ngalokulinganako futsi, njengoba kushitiwo ngetulu, tisita kunciphisa imuhlwa ngendlela ye 'kuvikela umhlaba'. Tilwanyana letitfolako timunya ijusi etitjalweni, silwane lesincane lesibukeka jengesayobe, ikatapila kanye naletinye titjalo-letidla timbungulu kantsi futsi atisiyo ingoti kubantfu, titjalo kanye nasetilwaneni.
Tilwane letitfolako letifana nelibhungane lemacashata ema Chilocorus nigritus kanye ne Cryptolaemus montrouzieri futsi tilwanyana letindizako ema Aphytis lingnanensis kanye ne Coccidoxenoides perminutus ayakhokhwa ngentsengo futsi angatsengwa phindze asetjentiswe epulazini njengendlela yekuvikela umhlaba.

Translated by Phindile Malotana