iVredefort ne Madlelo eGolide

© David Fleminger

Sibusiso Lesingakagadvwa

iNingizimu Afrika yindzawo lenenhlanhla sibili. Sibusiseke ngelikhaya lelitimele esigodzini sasemhlabeni lesidzala, sikhashane kunekutamatama kwemhlaba kanye nekubhedvuka kwemhlaba. Ematje etfu abe ngumhlaba lovutsiwe losekela titjalo letinkhulu. Futsi, njengoba kushiwo ngetulu, sinephesenthi lenhle yaletintfo letilinywako kulomhlaba letingaphansi kwetinyawo tetfu. Lesisindvo se Vredefort kwaba yindzawo lembalwa lemnyama kumabhuku etfu. Noma ngiyo?
Lucwalingo lolutfolakele likhombise kutsi lesisindvo seVredefort saba sibusiso ngalokungakagadvwa. Yebo, kwenta umonakalo lomkhulu. Futsi yebo, kwenta tinyanga letimbalwa tebumnyama nekubandza ngesikhatsi lutfuli luvimba lilanga. Kepha kwavikela emadlelo etfu eligolide ngekuphazamiseka.

Ligolide Leliyintsandvokati

Kwatsi nakuhlasela ibolide, kwalimata lomhlaba kwagamula lelitje lelibheke phandi emhlabeni, kwacondza emkhatsini we sigodzi. Ingubo yetintfo letalahlwa kantsi nelutfuli lwavala yonkhe lendzawo, kwatsambisa lamatje ngaphansi. Letincenye teligolide te Witwatersrand teLicembu Lelikhulu nato tavikeleka taphindze taphusheka ngekugadzeka ngaphansi.
Kube bekungasiko kwesisindvo se Vredefort, leligolide leliyintsandvokati ngabe lasala dvute kwangetulu kwesihlabatsi lase liyawasheka, lize linyamalale. Esikhundleni, legolide yasala itiyile kumatje lamancane lebekagutjwe ngemphumelelo. Kusukela kwatfolwa leligolide nga 1886, sitfole emathani latinkhulungwane letimashumi lasihlanu alo, ngetulu kwemaphesenthi lamashumi lamatsatfu elinani leliphelele lelake lagutjwa, futs iNingizimu Afrika isabambe emaphesenthi lamashumi lasihlanu eligolide lelibekiwe lelatiwako mhlabawonkhe. Kwanyalo singulaba khulu emhlabeni lababambe kukhicitwa kweligolide ngemphumela wemnyaka longetulu kwemathani lamakhulu lamane, loku khokha emaphesenthi lalishumi nesikhombisa ngekutsengisa mhlabawonkhe.

Lingekhatsi Lelihle

Kuhlangana phakatsi kwemadlelo eligolide kanye nesisindvo seVredefort kuchaza tintfo letimbalwa. Kwekucala, kusisita kutsi sivisise kutsi yini emamayini eligolide ase Witwatersrand achubekile ku arc lehlobile lesuka eGoli kuya eWest Rand eKlerksdorp, kuya eWelkom. Lena arc yentiwe endzaweni lekhashane kunemkhatsi weNdzawo Lesandingilizi, futsi kungashiwo kutsi yindingilizi lengaphandle kwe Ndingilizi lenguyona mbamba. Kwesibili, lesisindvo sente lokubanjwa kwegolide kutsi kushone phansi emhlabatsini, ngendlela leya eningizimu. Loku bekungasiyo inkinga kwasekucaleni, njengemayini yekucala yeligolide lebeyisendzaweni lapho kunetintfo tegolide lebetiphuma ngetulu kwesihlabatsi.
Noma kunjalo, kwatsi labagubhi nabalandzela letindlela ngelitje, batfola kutsi bangaya phansi kakhulu emigodzini. Njengemphumela, iNingizimu Afrika inemamayini lagubhile emhlabeni wonkhe. iMayini yeMponeng dvute ne Potchefstroom, leyatiwa njenge Western Deep Level, lenyalo iphetse lirekhodi ngaleyo ndlela, ngekusebenta lokufikela kumakhilomitha lamane. Munye angabona kutsi sikhatsi semashumi lamabili asendvulo bekangaba yini ngaphandle kweligolide lwe Witwatersrand, noma sisindvo se Vredefort lesayisita kutsi yente loku. Loku kuhamba kukubonise kutsi tonkhe tintfo letinematje tinelilayini leligolide.

Translated by Phindile Malotana