Inkholelo neKwetsemba kwe Basotho

© Dr Peter Magubane

Emalungiselelo Enkholelo Leyakhiwe

Kwetsemba kanye nemiyalo yeBasotho ngekufa kanye nekuphila ngemuva-kwaloko sekukhweshiswe kusakateka kwemculo weMakhristu. Njalo, kukhula kwemiyalo nematsemba eBasotho, kwetsemba kanye nemalungiselelo sekakhiwe ngekuhamba kwesikhatsi. La Basotho batsemba kutsi silisa (motho) sinetintfo letimbili: umtimba wangempela (mele) noma inyama (nama), nemoya wangempela (moea, phindze neligama lemoya) noma sitfunti (seriti). Lomtimba uyintfo yesikhashana futsi wakhelwe kufa nekutsi ubole, kepha lomoya awutsikameteki futsi uphila ingunaphakade. Ngesikhatsi semphilo umphefumulo uphila emtimbeni, labanye batsemba kutsi kusenhlitiyweni, labanye batsi kusenhloko, kepha imibono leminingi kukutsi uhlala emtimbeni wonkhe. Lomoya ungashiya lomtimba ebusuku uyaluke, emaphupho aba yintfo loboniswa ngako ngetintfo letiyalukako. Batsakatsi nebemachinga bangenta imimoya ishiye imitimba ngekufuna kwabo bese bayikhomba tindlela tabo.
Ekufeni, lomoya ushiya lomtimba bese uyaluka dvutane. Kuze kuvalwe lelithuna, lomoya uyahlukumeteka njengoba kungagucuka kube sipoko umangabe lomuntfu lofile lulwimi lwakhe lwajutjwa lwakhoshwa noma sipikili sashayelwa enhloko ngemadvodza emitsi kwentela kwenta imitsi yawo icine. Kuvikela loku, lomtimba welashwa ngemitsi lekhweshile kanye nalokubonako lokugcinwe ngetulu kwawo kuze kufike sikhatsi sekungcwatjwa. Ngemuva kwemngcwabo imisebenti seyicedziwe, lomoya ubese uyahamba uchubeke, labanye betsemba kutsi, usemakhaya akadzeni lase Ntsuanatsatsi noma, labanye betsemba, ekhaya lelisesibhakabhakeni. Imimoya ingaba nelulaka noma ilunge ibenebungani. Kukulokulunga kwelemimoya kutsi lamalungiselelo ekukhotsama emadloti kuyafundziswa.

Kugucula Emadloti

Ngekwesintfu linye licembu lalitsatfwa ngekutsi lingaphansi kwengucuko lecondzile kanye nekuvikeleka kwemadloti alo (balimo) nebukhulu buphelele ngaphansi kwalabo bemadloti esikhulu.
Kwetsembela ekugucukeni kwemadloti ngemphilo yemihlangemihla kujwayelekile, ikakhulu ekuguleni. Konkhe kugula bekuvama kutsenjwa kutsi kwemadloti, lebeketsenjwa kutsi aphocelela kugula emkhatsini walabaphilako kutsi bafe, kepha kuvikela kuhamba emimoyeni yasemhlabeni. Namuhla timbalwa tintfo tekugula lokuncane, kufana ne hysteria, insomnia ne epilepsy, kukhonjwa ngulamanye emadloti abo. Batsemba kutsi loku kungelashwa ngekucela lemimoya kanye nekugcina budlelwane lobuhle, ngekutsi kubulawe silwane, noma ngekwenta umsebenti wekunganakwa. Ngalenye indlela, Basotho bachubeka ngekutsemba kutsi, ngalokujwayelwe, labaphansi badlala indzima lemcoka kakhulu ekwelapheni tifo letiningi kakhulu kanye naletincane. Kulekelelwa kwabo kufakwa ngekutsi bahlukaniswe yinyanga (dokotela), ngesikhatsi lomutsi sowukhoshiwe/sowuvetiwe.

Belaphi ne Titfunywa te Basotho

Inyanga inendlela yekungena kubantfu basendzaweni beBasotho. Lendvuna noma lensikati ikhona kunika phindze ibatjele ngemitsi yekugula kwabo lokuncane kanye netifo, ikhombe phindze ivale lokungasito tinhlanhla, tivikela imimoya lemibi kanye netingoti bese tiletsa inhlanhla nenchubekela phambili/imphumelelo. Lenyanga isita etimeni lapho khona bantfu bangakhoni kutibamba babodvwa, noma lapho khona bativa bangatetsembi. Ngekwenta loku, lolomdvuna noma lomsikati usebentisa imitsi yakhe leyakhiwe ngemacembe, emagcolo, kanye naletinye tindlela tetitjalo netilwane. Lenyanga ivama kubona tifo kanye nekulashwa kwato, ngaloko ke kuncane, uma kukhona, kuhlola futsi kwenteka kuleto letinemandla lamakhulu.
Sitfunywa se selaoli sibona kugula ngekujika ematsambo, tigogo nalokunye. Kushiyana ngekuma kanye nangesigaba, le selaoli itjela lesigulane ngekugula kwaso bese isho kwelashwa kwaso. Lokukhulunyiswa ibhekiswa ngendlela yemandla lamakhulu kanye nemilingo. Kwelashwa kuvame kubekwa ngekugezwa kanye nekucelwa kwemimoya lephatseke kabi/lekwatile, ngendlela yekuhlaba kanye nekubukwa kwenkholelo, kunemitsi. iSenohe ngumuntfu lokhona kubona intfo labanye bantfu labangayiboni, lekumenta kutsi atfole kugula phindze akutjele ngelikusasa lakho.

Translated by Phindile Malotana