Indzawo Yemasiko lese Mapungubwe

Instaba Lenhle Yemvelo Lesendzaweni Lecinile Yekutivikela Etitseni

©Roger de la Harpe

Lenantsaba Lenhle Yemvelo Lesendzaweni Lecinile Yekutivikela etitseni, lecindzetelwe futsi ngetincenye ngematje lomile ebondzeni, ngumkhatsi longakavami longakaphuki waleSigodlo sekucala lesatiwako eNingizimu Afrika.

iMapungubwe ichakaza njengephalesi lemcoka lapho kuhlangana khona imifula yeLimpopo iShashe (Lapho khona iNingizimu Afrika, Botswana kanye ne Zimbabwe tihlangana khona) kusuka nga 1220 kuya ku 1290, kepha yatfolwa na 1930. Leligolide lelakhiwe lekagagabulwa eMapungubwe, loko kwenta incenye yendzawo yemvelo, nyalo titsatfwa ngekutsi Tinsimbi Letisimanga tase Ningizimu Afrika.

Mapungubwe

©Roger de la Harpe

Noma letintfo letakhiwe temlandvo tase Mapungubwe, bhejane weligolide, isceptre kanye nendishi, tiyaboniswa Enyuvesi yase Pitoli, usengaphindze uhambe ngekuholwa kwema archaeological etindzaweni letiningi eMapungubwe National Park - ngekushesha itoba yincenye yeLimpopo - Shashe Transfrontier Park. Unesco utsatsa lendzawo ngekutsi 'lizinga lawonkhe muntfu lelihle'.

Lokumcoka ngulentsaba yematje lenika lendzawo ligama, base benta lidolobha lelikhulu njengesigodlo lesasichakaza ngemnyaka welikhulu.

Mapungubwe Interpretation Centre

©Roger de la Harpe
Kumcimbi Wemhlaba we Architecture eBarcelona ngenyanga yeLweti ngemnyaka wa 2009, KuleNdzawo Yekuchaza eLimpopo, leyalungiswa lifemu leliseGoli la Peter Rich iArchitect, kwatsiwa'libhilidi lemhlaba lemnyaka' Kubukeka ngatsi intfo emkhatsini wetilwane letincane letilicembu lelikhulu kanye ne Gaudi lebetingahle tente tacelwa kutsi tente libhilidi ngekuthula ne Mapungubwe National Park kantsi nentsengo yandvulo yemasiko lephuma kusentha legcugcutelako liphahla lendlu lenemsindvo kanye nentsatjana lencane lefana nencenye yeluphahla lolungaphandle loluyindingilizi kumathayisi emhlaba lakhiwe endzaweni bantfu baphambilini lebebangasebenti, lena yindlela yema architect lakatiphumelako lafana naloko lokungazange sekubonwe kulelive Kusukela ngesikhatsi se Cape Dutch.Translated by Phindile Malotana