Emathuluzi Ekuklina

©Judy Stuart
Imphilo nekutiphatsa kahle kwabologwaja kushiyana ngekudla kahle kanye nekubagcina bahlobile ngasosonkhe sikhatsi. ngakoke kumcoka kuba nemathuluzi lakahle ekuklina lendzawo yabologwaja, ngekhatsi nangaphandle, lamahhoko kanye nalamathuluzi lasetjentiswa kulamahhoko.
Umtsanyelo locinile kanye nelifosholo akahle ekugcineni lendzawo yesiyilo ihlobile futsi iklini. Siyilo lesiklini nalesitsanyelwe siphelelisa batingeli lababili labasetulu kutsi bangafungatsi lendzawo; emagundvwane kanye netinyoka kokubili kubulala labologwaja futsi akutsandzi tindzawo letitsanyelwe tahloba.
Umangabe lamahhoko abologwajwa agcinwe esiyilweni lesinasemende kumcondvo lomuhle kuba nesigadla semphuphu yemapulango noma tigodvo ngaphansi kwalelihhoko. Loku kubamba umchamo kanye nemanti lacitsekile kuphindze kuphazamise timphungane kulendzawo.
Umangabe bologwaja basehhokweni letigodvo kumcoka kuba nalokusabhurashi lokuklina imibhedze lemanti kanye netindzawo letinesihlabatsi. Bologwaja bangafundziswa kutsi basebentise “emapowa”.
Gcwalisa ligcoma lelingaba ngu 45 x 30 cm (njenge litreyi lelikati) kanye nemphuphu yetigodvo bese ubeka endzaweni kulelihhoko lapho khona lologwaja ayikhetsile njengendzawo yekutikhulula kwakhe.
Bonkhe bologwaja basebentisa indzawo yinye. Loku kwenta kuklina kubelula kakhulu njengobe lelitreyi lingasuswa, liklinwe, liwashwe phindze libiyeselwe nemphuphu yetigodvo lensha.
Emahhoko lakhiwe ngetihwayela adzinga kuklina ngelibhurashi letihwayela kususa tjani lobuvimbekile, manyolo noma imibhedze etilulwini letimabhokisi.
Emabhakete kanye nemabhara ahambisa indlela yekutfola emanti etindzaweni letidzinga kuwasha kanye nekususa kuleto tindzawo lokutsanyelwe kanye namanyolo, konkhe loko kudzinga kuhamba kumikiswe engadzeni kuyowenta intsatjana. Ngisho netinwele letisuka nakuhhulwa bologwaja kutfolwa kuklinwa bese kuya kulentsatjana.

Translated by Phindile Malotana