Common Duiker

© Roger de la Harpe

Ligama

Duiker (Sylvicapra grimmia)

Inchazelo ye Duiker

Iduiker yatfola leligama layo ebitweni le Afrikaans lelitsi ‘duiker’ lelisho kuhlamba, lichaza indlela lesilwane lesenta ngayo yekubalekela emahlatsini nakuvela ingoti. Ingahlala ngaphandle kwemanti ibe idla emacembe, titselo kanye netinhlanyelo. Nguyinye yetinyamatane leyatiwa ngekudla tilwanyana nenyama yetilwane letifile.

Kutiveta Kwato

Le common duiker, lemphunga, yincane,yinyamatane lenemahloni futsi nje ema duiker esilisa ngiwo odvwa lanetimphondvo letimfisha. Leligama lelitsi common lisukela etentweni talesilwane, ivele isuke ngematubane lamakhulu ibe izubazuba nayitfuswa ngulesinye silwane. Ema duiker esilisa amakhulu lasihlanu ngema mm emahlombe bese lawo esifazane amashumi lamabili ema mm ngebudze. Silisa sine mass lesemkhatsini welishumi nesihlanu kuya eshumini nesiphohlongo sema kg, leyesifazane sine mass lesemkhatsini welishumi nesitfupha kuya kumashumi lamabili nakunye ema kg. Libala lelisetindzaweni letingetulu lihlukile kuleli mphunga nalelo lelimtfubi lotopele (s.g.craffra) kuya kulelibovana – nalokumtfubi (s.g. splendidula). Bumcoka belushintjo belibala emkhatsini wema duiker ibukiwe kuletinye tindzaba.
Tindzawo tangephansi tihlala timhlophe. Lamanengi anelibala lelimnyama lelisetindzaweni letingephansi kwebuso dvute nemphumulo.

Kudla Kwato

Tibuka emacembe lamakhulu,tihlahla nemahlatsi, tiphindze tidle titselo, inhlanyelo, timphandze, emagcolo, timbale, sihlahla lesite emacembe, emavivane kanye netinyoni letincane. Etindzaweni letomile emahwabhu esiganga ayadliwa ngalokutsi anemanti. Ema duiker angaba yinkinga kulokulinyiwe, tingadze letinetitselo, lakulinywa khona emagrapes kanye nalapho kulinywa khona litiya, nobe ligwayi.

Kutiphatsa Kwawo

Aphitsitela kakhulu ngemuva kwesidlo sasemini kanye nasebusuku netikhatsi tentsatsakusa. Esilisa ne Sifazane atsandza kucosha lamanye ema duiker lafana nawo latsandza kuhlala endzaweni yinye, atsandza kuhlangana ngesikhatsi sekuhlanganiswa kuphela. Liciniso litsi ngito tilwane letivama kuphumelela la Afrika. Imphilo yato itsatsa iminyaka lesiphohlongo kuya kulelishumi nakunye. Tilwane letimcoka ngekuba ngema carnivores lasemkhatsini nalamakhulu. Avama kuhlala advwa noma iduiker yesifazane lenemntfwanayo, akavami kuhlala kube ngulendvuna nalensikati.

Indzawo Letihlala Kuyo

Atibonwa emahlatsini, noma tihamba tiyobhaca emahlatsini natibalekela tilwane letitingelako. Tigcwele southern Afrika, kepha atikho etindzaweni letise mahlanzeni. Le Common duiker ivama kubonakala emahlahleni lavulekile ngetikhatsi tentsatsakusa nekushona kwelilanga. Atfolwa etindzaweni letinetjani lapho kute khona umtfunti. Titfolwa eAfrika ngase ningizimu ye Sahara, ngaphandle kwemahlatsi lanetimvula letisenkhabeni ye Afrika.

Spoor Description

Inespoor lesikhulu kunaleso saleminye emaduiker. Lamanye ema spoor akhombile lamanye atindingilizi. Lapho kunayinye noma mubili umehluko.

Predators

Ema duiker akanaki batingeli ngekutsi avele alale phansi ngekuthula noma omele phansi bese ayabaleka ayabaleka muva uma umtingeli asondzela dvutane. Itsi igijima ibe izubazuba, iyangasemaceleni ngulapho lakusuka khona leligama le duiker, bese nge Afrikaans yi diver. Isebentisa timphondvo kanye nema hooves lacijile angasemuva ekutivikeleni.
Lucingo lwe alarm lingumsindvo,uma ibanjiwe ikhala kakhulu, yenta umsindvo lotsintsa lamanye emaduikers, loko kubese kwenta emaduikers labomake kutsi basite bantfwana babo. Bantfwana bema duiker bangagijima nabasandza kutalwa ngekuhamba kwelilanga, kepha bahlala bafihliwe endzaweni levalekile, bomake bawo bahlala babuya batowamunyisa baphindze babahlobise noma babageze. Batsatfwa batingeli labasemkhatsini kuya kulabakhulile kepha batingeli babo kakhulu tinyoni lekutsiwa Tingculungculu, Ingwe, Jakalazi kanye ne Nhlatfu. Lamanye atsatfwa tingwenya.

Luhla Lolumcoka

Sisindvo (Wesifazane): Lishumi nesikhombisa kuya ku mashumi lamabili nesihlanu sema kg
Sisindvo (Wesilisa): Lishumi nesihlanu kuya emashumini lamabili nakunye ema kg
Budze (Wesifazane): Likhulu nelishumi lema cm
Budze (Wesilisa): Likhulu nelishumi lema cm
Sikhatsi lesihlala esiswini: Tinyanga letisitfupha
Inombolo yalabancane: Umntfwana munye
Sigaba sekukhula: Tinyanga letisiphohlongo
Sisindvo sekutalwa: Likhulu nemashumi lasikhombisa nesihlanu sema g
Order: Artiodactyla
Umndeni: Bovidae
Timphondvo: Lishumi lema cm (record – lishumi nesiphohlongo sema cm)