Civet

© Nigel Dennis

Ligama

Civet (Civettictis civetta)

Kutiveta Kwawo

Le African Civet ineboya lobusindzako lobufisha,lobusamphunga ngelibala,nemabala lamnyama leme ngemalayini lagegelete umtimba. Imilenye yayo kanye ne 2/3 yemsila umnyama, kanye na 1/3 ngebufisha bemsila lonemigca. Buso bayo buna Mtfubi locinile ngaphandle kwemlomo ne mphumulo lemhlophe nemibala lemnyama lesemehlweni. Tintsamo tato letindze tinembala locinile lomhlophe kanye nalomnyama logijima ngasemaceleni phansi, kuvame kutsi libala lelimhlophe linye livalelwe ngemabala lamabili lamnyama, linye lingetulu lelinye lingaphansi. Tineboya lobufisha ngemuva loma cm lamatsatfu kuya kulalishumi ngebudze logijima ngemuva.
Ema Civets anematinyo lamashumi lamane. Anetintwane letisihlanu kulinye linyawo netingalo letingabonakali. Ema civets anema mammae lasitfupha. Tinhoko nemitimba tinebudze lobu makhulu lasitfupha nemashumi lasiphohlongo kuya kumakhulu lasiphohlongo nemfica ngema mm, budze bemsila bu makhulu lamane nemashumi lamane nesihlanu kuya kumashumi lasitfupha nakutsatfu ema mm, bese sisindvo sikala sikhombisa kuya kumashumi lamabili ema kg. Lelibala limnyama nalokumhlophe noma emacashata la mtfubi, imigca ne lilayini. Letinwele letindze naletihlangene ticinile ngasemsileni. Kusuka e Viverra, ema Civettitictis ahlukaniswa ngalamatinyo noma imihlatsi lemikhulu kanye ne carnassial lebanti nalendze.

Kudla Kwato

Kudla kwalama omnivorous kufaka inyama yetilwane letifile, emagundvwane noma squirrel, tinyoni, emacandza, tintfulo noma boholoholo, ticoco, tinkhala, tilwanyana letincane, titselo kanye natibhidvo. Lokufuyiwe kanye netilwanyana letincane kuyavama kutsatseka. Leti tilwane tiyavama kuphitsitela ngelihora linye noma ngetulu kwalo kwentela kutsi ngetikhatsi tasebusuku natiyofuna tilwanyana, emagundvwane, tintfulo, ticoco, tinyoni futsi tiphindze tidle tilwane letifile netitselo.

Kutiphatsa Kwawo

Le African Civet ihlala iyodvwa, ngaphandle kwesikhatsi sekuhlanganiswa. Injwayelo yekwati kwema civet ikalekile ngnca yekutsi tiyaluka kakhulu ebusuku futsi imphilo yato ayatiwa kahle ngoba ayitiveti kahle. Babekisa tindzawo tabo phindze batibonise bukhona babo etintfweni letingetulu kwemhlaba letingaba ngemakhulu lamatsatfu nemashumi lasihlanu sema mm. Lenandlela ineliphunga le musky lelingatsatsa tinyanga letintsatfu. Ema civets ahlala wodvwa kepha anemibono leyehlukene, kunuka lokufanako, nendlela yekukhuluma. Ngayinye yato ingachaza futsi imake lokukwato. Leliphunga linendlela lenkhulu leliyidlalako, lishiya kunuka endlela yonkhe kwentela kutfola lwati, njengekutsi bati kutsi lamasikati sekalungele yini kuhlangana. Ema civets ayalawuleka.

Indzawo Yekuhlala

Ema civets ahlala emahlatsini nasetindzaweni letivulekile, kepha abukeka adzinga kubhaca etjanini lobudze kuze akhone kutivikela. Akavami kutfolakala etindzaweni letomile tase Afrika. Esikhundleni, titfolakala dvute nalapho kunema borehole emanti. kubonakala ungatsi tisebentisa imigodzi noma tilulu natitala bantfwana bato. Ahamba ebusuku kepha atsatsa emanti futsi abhukusha kahle.

Lapho Titfolakala Khona

Ema African civet atfolakala etindzaweni letivulekile letinetjani letishisako nase ndzaweni legcwele tihlahla. Ayivami kutfolakala emahlandzeni, noma kunjalo, ayatfolakala eminceleni yemifula lephumela emahlanzeni ase Niger, Mali kanye ne Chad.

Batingeli

Tibulawa ngema Bhubesi, emaHyena ne Tingwe.