UMandela; njengephimbo lokuziphatha kuhle le-Africa

© Eric Miller

Ipilo elula

UMandela waphika yoke imibono yokobanyana bekanguMesiya we Africa.Angiqabangi kobanyana kulungile ukobana kuqalwe umuntu oyedwa, kobanyana nguMesiya ozokuba msindisi wenarha le. Watjela ababikindaba lokha bamamukela ngonyaka ka1994 e-Tunis annual summit yehlangano i- Organisation of African Unity (OAU)nebekulivakatjho lakhe lokuthoma ehlanganweni leyo njengoMongameli.

Kodwana abantu abanengi bambona njalo Ngokungafani nabanye abadosi phambili ephasini ,uMongameli uMandela waletha ukubayingilozi ebuMongamelini ,nokwenziwa khulu kubotjhwa kwakhe isikhathi eside ejele nokwala kwakhe ukuhloya abantu abamlethela, iminyaka ebudisi nengananzuzo.

Ngokungafani nabanye aboMongameli ebebasebenzisa ubudosi phambili kwabo ngendlela ezimbi, kobana bathole iimali ezinengi nokobana bazidlele ipilo yamabayibayi. UMongameli uMandela bekaphila ipilo elula wenza nobuMongameli bakhe indawo lapha akgelebha khona bantu.

Watlama ihlangano ebizwa bona yi President ‘s children ‘s fund ngokobana afake umnikelo obuya emkgolwenakhe wemali engange R 150 000 (US 41 000)Ngonyaka iskhathi seminyaka emihlanu begodu wamema abanye kobana bahlanganyele naye , ngokufaka Imali efanako yokungena ehlanganweni le .

Ukwehliswa kwe-OAU Summit

Nabaye ku-summit ye-Tunis OAU ngoMgwengweni ka-1994 lapha umbikindaba atlhadlhula uMandela njengoMongameli onjengephimbo “eliziphethe kuhle “le Africa .Endaweni ye-North African city lapha imibuso yakhona iinenkosi ,ezonakeleko nemibuso yakhona igandelela abantu, yehlisa nesthunzi sesamithi ye OAU.

Ukuteketiswa kwaKaMandela lokhu, bekunembile Ababikindaba babuza bona iinthunywa zeSewula Africa zizokulinga ukuletha ukuziphatha kwe-OAU lokhu iSewula Africa ekuthetheko ku-constitution yabo ngokugandelela ukuveza tjhatjhalazi lokho urhulumende akwenzako nelungelo lokukhuluma, nokukhamba.

UMongameli uMandela nenthunywa zakhe bazibalekela ngokuzithoba iinkulumezi, nangembala ngonyaka olandelako, yena norhulumende baragela phambili ngomthetho kambiso ngokunabileko ongatlhadlhulwa njengokungaphazanyiswa iindaba zangaphakathi zabanye abantu kodwana babawa itjhebiswano entjhabeni.

Nanyana uMongameli uMandela abawa iinarha bona zithathe iijamiso zentando yenengi begodu bagcine amalungelo wabantu, yena ngaskhathi sinye bakathanda ukubhalelwa kugandelela amalungelo wabantu, ukuzibandaka ebuphekuleni nokunje, kwenarha ezisekela i-ANC ngeskhathi somzabalazo. Lokho kwarholela esikhathini esiphathisa iinhloni ebudlelwaneni beSewula Africa ,United states ne-Western countries ezazikhwinyisela ubungani buka Mandela neLibya.

Ufaro we- North esepumalanga lo obekasolwa ngokuthuthumbisa i-Pan American Airlines "jumbo jet"ngaphezu kwe- Lockerbie e- Scotland ngonyaka ka-1988, kanye no-Cuba's Fidel Castro abantu be -Amerikha angazange bamlibalele ngokuthatha ikgwebo le- US namakonyana walo wangabanikela ngitjho nesililiso nangokufaka iinkhali eziphoswako ze-nuclear ngokwefihlo enarheni yabo . Iimvumelwano zokukgweba nge oli phakathi kweSewula Africa neIran nazo zadala ukungwarana ne -United States.

Amandla aphuma Phambili e-Africa.

Kodwana ngaphandle kwemirarwana, i- United States ne Europe bebaqale uMongameli u Mandela neSewula Africa kobana kube ngiyo inarha edosa phambili e-Africa endabeni zokuletha ukuthula nokukhulisa umnotho.

Zombili i- America ne-Europe zavaka iinkulungwana zama- dollar e-Africa eminyakeni eyadlulako, azange bathande imiphumela yakhona. Ngombana imali enengi yakhona yaphelela enkwameni zamakhosi we-Africa lokha, iinarha zabo ziqwila ekuboleni.

Njengobana iskhathi sebandlululo sesiphelile nje bona njenge-America ne-Europe babawa bona iSewula Africa idlale indima yokubusa e-Africa. Bangathanda ukubona umthwalo wabo we-Africa uphunguka omnengi utjhidiselwe kiwo ama-Africans ngokwabo.

Begodu kungaba ngiyiphi inarha kuneSewula Africa namkhana uMongameli UMandela, ngaskhathi sinye phakathi kwezinye iinarha ze-Africa. Isewula Africa yavela njethemba le-Africa. Iinakga ezinengi besele ziphela ihliziyo ngeskhathi abasithathako ukuphetha iinkulumiswano zetjhuguluko ezazibanjwe eSewula Africa.

UMongameli uMandela wasunduzelwa ekubeni mdosi phambili we- Africa wakgelebha ukucima imililo eLesotho lokha afaka umoya eNigeria Mozambique nakwezinye iinarha .Kodwana wabona isithiyo angawela kiso wadlala indima yokuba msindisi isikhatjhana,lokha ihlangahlangano yenzeka ekhaya. Ngokuhlakanipha wakhetha ukudla indima yokuqaphela e-Africa ,lokha azinikela ngokurarurula imiraro yakhe yangaphakathi.

Translated by Busisiwe Skhosana

Mandela on His Global Leader Project

‘Ukusukela lapho ngabukela umbono loyo ukhulela phezulu, uzuza iinjamiso kanye namandla begodu waba liqiniso, kwaba ngilokho okusebenzisek...more