Ukutlhadlhulwa kwe-Cape Clawless Otter

©Roger de la Harpe
Ibizo le-Cape clawless otter (Aonyx Capensis) ibizo lalo ekutheni iinyawo zazo zangaphambili zirhona ukwemba nanyana zinganamazipho. Iinyawo zazo zangemuva zakhekhe inga bulwembu benswebu begodu zinamazipho amathathu kwaphela enyaweni ngalinye.
Zinlwane ezincani ezirhatjheke khulu eSewula Africa, zihlala emadamini amakhulu amanengi nakwamanye amancani. Amanzi afretjhi aqakathekile ngombana zihlala kiwo, ngokuya ngokwe-A conservation assessment of Aonyx capensis kungasi ngebanga lokobana ziyawasela kwaphela kodwan ngombana ama-otter akanawo amafutha begodu amatlhoga kobana apule uboya babo ukuzifuthumeza nanyana ukuzipholisa.
Ama-Cape clawless otter makhulu, arhona ukukhula afike emamitheni emabili ngobude begodu anobudisi obuyi-10 kg kanye ne-21 kg. Anoboya obunzotho okukhanyako obubonakala Inga bunzima lokha nabumanzi. Zinendebe zomlomo ezimhlophe, islevu, umphimbo, iindlebe kanye nesifuba esingaphezulu kanye namadevu amade amlotha ngebanga. Imisilazo, engaba mide ifike ku-50 cm, usetjenziselwa ukuzisekela lokha nazihlezi ngenyawo zazo zangemva begodu uwasunduza lokha nakadudako. Zigoba imigogodlha yazo lokha nazikhamba ehlabathini.
Ngokuya ngokwe-Interesting facts about Cape Clawless Otters (Aonys Capensis), etlolwe ngu-Jared Harding, ama-otter la zinlwane eziphila kude nezinye eziziphilela zimndeni onamalunga amahlanu. I-otter ngayinye inekhaya lalo begodu zinokuzihlalela zizodwa kuze kufike iskhathi sokobana zibe nabanye abantwana ngoNobayeni.
Zibeletha umntwana munye ukuya kwabathathu ngemva kokobana zizithwele iinyanga ezimbili. Abentwabazo bakhuliswa ngunina bebahlale naye kuze kufike iskhathi lapha sele balungele khona ukuya emsemeni lokha nazinonyaka munye ubudala. Abentwabazo balisiswa ukumunya lokha banamalanga ayi-60 ubudala.

Iphetheni Yokubulala Zidle

©Roger de la Harpe
Ama-Cape Clawless Otters atjhaphuluke khulu nakutjhinga ilanga nalokha naliphumako, okuya ngokobana ahlalaphi. Ahlala e-Drakensberg, ukwenza Isibonelo, avamise ukubonwa afuna ukudla ukusukela ngemva kwamadina, lokha atjhaphuluke khulu ebusuku ngombana akafuni ukuqalana nabantu kanye nezinja eendaweni ezingakavaleki ezise-Cape Peninsula kanye neziseRhawudeni. Ukuzuma nanyana kunjalo zikwenza nanyana kuskhathi abani.
Vamise ukudla iinlwane ezincani azizumako, ezifana namafesi, ama-crab, iinrhwerhwe nanyana iinunwana kodwana ziba mraro nazithole iplasi elifuye iinkukhu ngombana zivamise ukubulala iinkukhu ezinengi kunezitlhogekako. Izimvu nazo ayazidla, begodu azidla ngokobana athome azilume iimpumulo okwenza bona zibhalelwe kuphefumula. Ama-otter adla iimpumulo, iindlebe kanye nendebe zomlomo wezimvu begodu ngesinye isikhathi adla isifuba.

Ukulawulwa Kwazo

©Roger de la Harpe
Imanuwali ye-Predation Management Manual ipha abafuyi isiyeleliso sokobana bakhandele ukuloba ifuyo yabo ngenedi elenziwe ngedarada eyimitha ubude, kanye nefensi yegezi ebekwe yaba yi-45 cm ukusuka ehlabathini. Bavalele ifuyo yabo ebusuku, basebenzise abelusi begodu bagade ukufaka fuyo yabo kungarhelebha ukobana ifuyo leyo ibulungeke.
Abafuyi kutlhogeka kobana babawe imvume kubaphathimthetho abafaneleko nange bafuna ukubamba nanyana bathiye i-otter. Imanuwali le ipha isiyeleliso sokobana abafuyi bafake amatenisi esithiyweni ukwenza bona amanye ama-otter abamajadu lokha nakabanjiweko okungarhelebha kobana angalimali.

Translated by Busisiwe Skhosana