Ukutlhadlhulwa kwaKajakalasi Onzima

©Shem Compion
Ukulawula iinlwane zomango, umonakalo obangwa zinlwanezi kutlhogeka kobana uwazi. Amamaraga wokulunywa, ukonakala kwamathambo, amaphetheni wokudla, iincephu zenhluthu kufanele kutjhejwe nakho lokha nakutholwa islwane esizumakwesi.

Ujakalasi Onzima

©Roger de la Harpe
Ujakalasi onzima ufana nenja. Inamatjhatjhani amhlophe okungeneleleko emgogodlheni inomsila onzima nendlebe ezikulu eziqondileko ezibomvu. Bakhula babe yi-115 cm ngobude ezidala zihlangana kwe-7 kanye ne-10 kg.
Iimporo zayo zifana nezenja, zakheke saqanda begodu zitjengisa imaraga yamazipho, amazipho wazo made akasidege khulu. Zinlwane eziya ngokobana sikhathi siphi sonyaka, bazikhambela bodwa nanyana bakhambe nomndeni. Itjhwayo lokuthoma abalenzako nabatjengisa kobana balungele ukuya emsemeni kukhonkotha khulu ukusukela ngoMrhayili nanyana ngoGwengweni, abasabe basakhonkotha khulu nabathoma ukuya emsemeni, ngombana abafuna ukutjhiya umkhondo wokobana bazifihlephi.
Lokha nabakhonkotha nakutjhinga ilanga nalokha naliphumako vane baseduze kwendawo yabo yokuphumula, kodwana lokha nabakhonkotha nanyana kukunini vane balapha bazuma khona nanyana eduze kwalapha bahlala khona.
Ngeskhathi sokuya emsemeni, abafuni litho endaweni yabo, begodu baqotha ngitjho nabojakalasi abancani abababelethe ngeskhathi esidlulileko. Abojakalasi abasikazi bazithwala amalanga ayi-63 babelethe ukusukela ngoRhoboyi ukuya ngoSinyikhaba.
Abentwababo bababelethela endaweni enzima, ngaphasi endaweni lapha bahlala khona. Abojakalasi abasikazi bahlala nabentwababo iimveke zokuthoma ezintathu, ngeskhatheso abaduna kutlhogeka bona babuthelele ukudla bakuletha lapha bahlala khona. Ngesinye isikhathi ujakalasi omncani obelethwe eskhathini esidlulileko uyarhelebha naye ngokuletha ukudla ekhaya.
Abentwana babojakalasi bafuduselwe endaweni yokuhlala etja ngeskhathi banemveke ezine. Abentwana babojakalasaba bahlala eduze kwezindlu zabo baze babebadala ngokwaneleko ukukhamba nabojakalasi abadala ngoTjhirhweni, nangoMhlolanja. Abentwana bobojakalasi abanzima babadala ngokwaneleko kobana bazikhambele babodwana ngoMrhayili nangoSihlabantangana. Ngemva kwalokho bahlala eduze kwemakhabo, basebenzise imigodi yokuzifihla kwaphela nabatlhoga ukubaleka.

Indlela Ababulala badle Ngayo

©Karl Svendsen
Abojakalasi abanzima bavamise ukugijimisa iinlwane abazizumako bazilume ehloko ehlangothini. Kubanamatjhwayo abonakalako hlangana nendlebe kanye namehlo nanyana indlebe yeslwane esizunywako izabe idabukile. Amatjhwayo wokulunywa angaba ngemva kwenyawo nanyana emabeleni.
Abojakalasi bavamise ukuthatha isilwane sinye abasibuleleko, begodu bavamise ukuzuma izimvu ezinganamandla kanye nenkomo namakonyani. Ujakalasi angahlasela ikomo elele phasi nanyana ikonyani nanyana athome adle ikonyana lokha nalivelako nanyana nalisamunyako nanyana lilidle emilenze yangemva.
Indlela abadla ngayo le, kukobana bathome badle islwane emathunjini nanyana endawenin yangasese, batjhiye iskhumba silenga ngemva kobana badle okungaphakathi. Bakhipha amathumbu emzimbeni badle kwangaphakathi okuthambileko okufana nehliziyo, isbindi kanye nezinso. Badla namathambo wembambo ekugcineni. Bavamise ukungasusi umzimba weslwane abasibambileko endaweni abasibulalele kiyo.

Ukubatlhogomela

©Shem Compion
Ukutlhogonyelwa kwabo kufanele kwenziwe ngehloso yokobana kususwe naba abatjhwenyako. Ifensi yokuvalela abojakalasi, ekuyifensi engaba yi-1.2 m ngobude, evuleke nge-74 mm, nanyana ifensi yegezi, itjhada, umkhanyo kanye nama-detterent enza itjhado, abelusi kanye nokuvalela ifuyo esibayeni sazo ebusuku kungakhandela kobana abojakalasi bakonele.
Abafuyi abathanda ukuzuma ebusuku nanyana abazuma ngezinja bazuma abojakalasi abanzima abenza umonakalo kutlhogeka bona babe nemvume ebuya emnyangweni wezokutlhogonyelwa kwemvelo.

Translated by Busisiwe Skhosana