Atlhogonyelwa njani Amaqatha Weembuzi

© Illustration by Tom Milner Out Here magazine

Iimbuzi zine-metabolism egaya msinya begodu zihlala zikhamba zifuna ukudla. Amalwelwe wamaqatha kanye namaqatha angatlhogonyelwako enza bona kube budisi kobana zikhambakhambe zifune ukudla ngombana zizwa ubuhlungu.
Lokha amaqatha sele akhule khulu kungarholela ekutheni abole (esthendeni) nahlangana kwemino kiwo emaqatheni. Amaqatha kufanele agudwe okungasenani amahlandla amane qobe nyaka ukuwenza bona ahlale esebujameni obuhle, qala amaqatha wamaputwama kobana asebujameni obunjani.

Bulatjhwa njani Ubulwelwe be-Hoof Scald

I-hoof scald yamaqatha ivamise ukwenzeka lokha kumanzi phasi nanyana iinlwanyana ezibizwa bona yi-Fusobacterium necrophorum zibanga ukuvuvuka hlangana neenzwani. Iskhumba esihlangana neenzwani singaba hlaza besithambe sibe nombala opinki begodu sizwele lokha nawusithintako. Nabungalwatjhwa ubulwelobu imbuzi ingaba nabo unomphela. Putjuzela ihlanganisela eyi-10% ye-copper sulfate nanyana i-zinc sulfate hlangana neenzwani. Kungasetjenziswa nehlanganisela ye-iodine eyi-7%.
Nangabe imbuzi zidla emadlelweni, zilapha ngemva kokobana kusuke umbethe/DEW nanyana uzibeke eendaweni eyomileko isikhathi esingaba mairi ayi-24 ngemva kokobana uzilaphe. Ihlanganisela le izokomela emaqatheni kanye neenyaweni begodu izokusebenza. Lokha zizinengi imbuzi ezibanjwe bulwelobu zifake ebhadeni enehlanganisela ye-zinc nanyana i-copper sulfate uvume bona ingenelele emaqatheni.
Imbuzi zomhlobo we-Boer ngizo ezivamise ukubanjwa bulwelwe be-hoof scald.

Bulatjhwa njani Ukubola Kwamaqatha

Ukubola kweenyawo zembuzi bulwelwe obuthelelanako bamaqatha eembuzini kanye neemvini obubangwa yinlwanyana ezibizwa bona yi-Dichelobacter nodosus kanye ne-Fusobacterium necrophorum. Dichelobacter nodosus, ezitholwa ehlabathini esilaphazekileko.
Itjhwayo lokothoma Iokobana amaqatha wembuzi ayabola kukobana imbuzi zithome zihluze begodu zibe nephunga elimbi begodu ziphume nebubomvu. Ukulatjhwa kwenziwa ngokobana kugudwe nanyana athrinywe kususwe iinthende ezingenwe bulwelwobu esele buhlukene namathitjhu.
Ngemva kokuzithrima, iinlwane ezibanjwe bulwelobu kufanele zijanyiswe isikhathi esingaba mizuzu emihlanu emanzini afakwe ihlanganisela yekhopha kanye ne-zinc sulfate eyi-10%. Lokhu kungaphindwa kanye ngeveke iimveke ezine. Iinlwane ezingapholiko kufanele zibulawe. Ukusilaphazeka kungenzeka lokha imbuzi engenwe bulwelobu ihlanganiswa nezinye iokungarholela bona nazo zingenwe bulwelobu.
Nalokha iinlwanyana ezingenwe bulwelobu zingena ehlabathini bese zikakarele iinyathelo zemvakatjhi.

Athrinywa njani Amaqatha Weembuzi

©Marinda Louw
Isikhathi esilungileko sokuthrima amaqatha wembuzi kungemva kokuna kwezulu, lokha amaqatha athambile begodu kubulula bona athrinyiwe.Ukusebenzisa ipende yesikero, uthome ngokususa ukusilaphazeka okukhona emaqatheni kanye nedaka. Ngemva kwalokhu tjhega bona isithende seqatha sileveli ngaphambi kokobana uthome ukuzithrima.
Thoma ngokuthrima ipende yeqatha linye bese uthrima ilingaphandle leqatha, nangabe amaqatha gade sele khule khulu wavule ngokutjheja ulisike ngokulenza iincetjhana. Ungarhabi nawenza lokhu ugcine sele ulikere wenza iincephu ezikulu ngombana ingacina sele amaqathayo abluya. Thrima kancani kancani amaqatha uze ubone imida emhlophe elitjengisa ukuvela kweqatha elitjha. Ungalisa ukulithrima nasele isthende sivele sinombala opinki nalokha sele ukubola koke okuseqatheni sele kususiwe. Ngemva kwalokho thrima ilingaphakathi lesthende hlangana namazwani lapha kuhlangana khona isthende.
Tjheja nawenza lokhu ngombana isthende sithambile kunezinye iincenye zeqatha. Ukubola kwamaqatha kuvamise ukutholwa eduze kweempende zamazwani akukavamisi ukwenzeka eenthendeni.

Translated by Lizzy Shongwe