Albertina Sisulu - iPilo Yeqhawe

UNontsikelelo Uyabelethwa

©Eric Miller

Ubelethwe ibizo lakhe kunguBonilizwe kanye no-Monikazi Thethiwe ngezi-21 zakaSewula 1918, endaweni yeTsomo nge-Transkei, uNontsikelelo Thethiwe kwakumntwana wesibili ebantwaneni abahlanu. Ummakhe gade ahlala agula anganamandla ngemva kokobana abanjwe mgomani obizwa bona yi-Spanish Flu begodu uNontsikelelo gade kutlhogeka bona ahlale atlhogomela abentwaba bakwabo.

Lokha nasele aneminyaka eyi-11 ubudala ubabakhe wabhubha ngeskhathi aneminyaka eyi-15 ummakhe naye khabe sele ahlongakele, okwamenza bona asale angumma unomphela ebantwaneni bekhabo, begodu kwatlhogeka kobana abondle boke abentwana bakwabo abathathu egade babancani kuye.

Wambelekela ibizo laka-Albertina lokha nakathoma iskolo eXolobe. Ngeskhatheso gade sele aqeda eskolweni samabanga aphasi, gade amdala ngeminyaka emibili kunabanye abentwana beklasini lakhe ngombana khabe alova khulu. Nangaphandle kwalokho, khabe akhamba phambili emidlweni yamasiko neminye egade idlalwa eskolweni okwenza bona bamkhethe kobana aphathe ikumba yokufundela yabo.

Iminyaka yakhe yamupha umraro kwaphela lokha nabamalela kobana athole umfundaze weminyaka emine wokuya eskolweni samabanga aphezulu, nanyana agade abadose phambili ephaliswaneni lokuwuthumba. Umfundisi ka-Albertina wakwatiswa kokobana bamphethe ngendlela engakafaneli watlolela iphephendaba lengekhabo lesiXhosa, elibizwa bona yi-Imvo Zabantsundu, ngethemba lokobana bazokutjhugulula imkhumbulo yabo bamnikeze ungongorwana awuthumbileko.

Indaba leyo yabonwa mfundisi wesonto lama-Roman Catholic Mission wangekhabo, Owakhuluma no-Father Bernard Huss we-Mariazell College. U-Albertina bamnikeza umfundaze weminyaka emine e-Mariazel abantu bendawo wekhabo bagidinga nabezwa iindabezi.Ubujamo benarha le gade butjho bona abasibanengi abentwana egade bathola ithuba lokobana bafunde.

Umnakwabo omdala khabe angakhange angene iskolo naye, kunokobana enze njalo khabe atlhogomela ifuyo yakwabo be asebenzele ukudla enzela umndenakhe.

Ukusebenza Njengomhlengikazi

Lokha nakaqeda iskolo samabanga aphezulu u-Albertina waqalana nesiqunto sokobana angenzani. Ibhudango lakhe kwakukuba ngutitjhere, kodwana ubujamo gade bungavumeli kobana lokho kwenzeke. Khabe sele atjhugulukele ekubeni mkhatholiga lokhanakafunda e-Mariazell, ngemva kokobana athathe isiqunto sokobana angeze atjhada, waba li-nun.

Ngemva kokobana akhulume no-Father Huss, wabona bona ukuba li-nun kuzokwenza bona kube budisi kobana ondle umndenakhe. Ama-nun akarholi begodu akasuki e-mission lapha asebenza khona. Okuzokutjho bona, u-Albertina angeze arhone ukurhelebha umndenakhe ngemali nanyana awubone lokha nawumtlhogako. Njeke wathatha isiqunto sokobana abemhlengikazi.

Ngemali agade ayirhola lokha nabamubandula godu asebenza njengohlengikazi yamrhelebha kobana atlhogomele abomnakwabo nabodadwabo, ngokubabhadalela eskolweni.

Wathoma imbandulo zakhe zobuhlengikazi e-Johannesburg General Hospital ngonyaka ka-1940, wathoma ukuba mhlengikazi obelethisako ngonyaka ka-1946. Gade avamise ukukhamba ngenyawo ayokukweriyela iingulani eenkoplasini, athwele umetheriyali wakhe kanye nensetjenziswa ngeputumende ehloko.

Kulokha asebenza njengomhlengikazi lapha u-Albertina ahlangana naloyo agade azobangu babawakhakhe,uWalter Sisulu. Njengelunga le-African National Congress (ANC) umeluleki ka-Nelson Mandela wakade, u-Walter gade azimbandakanye khulu kwezepolotiki okwenza bona u-Albertina angenele iindaba zepolotiki msinya naye.

Waragela phambili ngokulinga ukuqeda urhulumende webandlululo, alokhu abambelelele ukutlhoriswa ngurhulumende, ukubotjhwa kanye nobudisi. Gade aziwa ngethando ngebizo lakamma wesitjhaba’.

Amaflarha Aphatjhiselwa Phasi

U-Albertina Sisulu wahlongakala ngezi-2 zakaMgwengweni ngonyaka ka-2011 lokha aneminyaka ayi-92. Gade akwakhe e-Linden abukele umabonwa kude nabentwanabontwanakhe lokha abanjwa kugula.

Ama-Paramedics agjimela khona, kodwana abhalelwa kumhlenga. Umongameli walokha weSewula Africa, uJacob Zuma, wakweriyela umndenakhe akuyowutjhiriya. Wamemezela bona uzokuthola bona uzokungcwatjwa ngurhulumende, nokobana kuzokuphatjhiselwa amaflarha wenarha phasi kusukela ngezi-4 zakaMgwengweni kuze kube lilanga ayokubulungwa ngalo.

U-Albertina watjhiya abentwabakhe, u-Max, Mlungisi, Zwelakhe, Lindiwe, Nonkululeko kanye nabentwanabontwanakhe abayi-26 kanye kanye nenzukulwanezenzukulwane ezintathu.

Translated by Busisiwe Skhosana