Ababutheleli Bakade be-Richtersveld

I-Gordon’s Bay

Lokha nakabuya ukukweriya e-Orange River ngonyaka ka-1779, u-Colonel Gordon watjhuguluka waba ngukhomanda we-Dutch Garrison  eseKapa. Waragela phambil ngokukweriya ngokudroya kanye nokuhlukanisa iindawo ezihlukahlukeneko zemvelo azibonako. Istjalo se-Hoodia gordonii sithiyelelwe ngaye.Lokho ngeminyaka yabo-1975,u-naapoloen wathoma ukwenza imiraro e-Europe ngokobana akethule indlu yesigodlo ye-Orange.

Abahlali beBrithayini bathumela iwoma lemikhumbi kobana izokuphatha eKapa bajamele yena.

Ukuthembeka kwaka-Gordon kwahlukana phakathi hlangana komndeni webukhosini owawususwe esihlalweni kanye nenkosi ezitja zaka-Napoloen egade zilawula. Ngemva kokobana amaDatjhi ahlulwe amajoni wamaDatjhi alwa ipi ye-Muizenberg, isiqunto saka-Gordon sasolwa.

Gade atlhagiswa kugula kanye neminye imiraro yekhaya. Njeke ngonyaka ka-1795, msinya ngemva kokobana amaDatjhi abeke phasi iinkhali, u-RJ Gordon wazibulala.I-Gordon’s Bay, eseduze kweKapa yathiyelelwa ngaye nannyana yathiyelelwa ngaye ukumhlonipha.

Eminyakeni eyalandela, kweza abanye abososayensi nemvakatjhi ezibuya ephasini loke ezakweriyela i-Namaqualand kanye ne- Richtersveld.Hlangana nazo kubalwa ama-ornithologist Francois le Vaillan (1783), Carl Ludwig Phillip Zeyher (1830) kanye no-Johann Franz Drège (1833/4).

Neweza ngemva owaziwa  njengobaba we-SA phytogeography’ (ukusatjalaliswa kwemihlobo yentjalo ). Lokhu kungezwakala njengento ekarisako, kodwana iintjalo ezihlula eziyi-100 sele zithiyelelwe ngo-Drege ukumhlonipha- nekuyinto ehle.

Isililo se-Namaqualand

Ngeminyaka yabo-20th century, i-Namaqualand, kanye ne-Richtersveld khulukhulu, zaragela phambili ngokurherha ababutheleli egade bafuna ukubona imihlobo emitjha yentjalo-ekubalwa hlangana nabo amasokana womuzi munye u-Rudolph kanye no-Max Schlechter, Dr.Louis Leipoldt kanye no-Selmar Schönland- ogade athanda khulu  ama-succulent njengathi soke.

Ngokukarisako, abarhubhululi abanengaba gade babuya eenarheni ezingaphandle, begodu iintjalo abazibutheleleko zathunyelwa emazikweni asenarheni ezingaphandle.

Iimfundo zeSewula Africa zebhothani zathoma ngemva kokobana usomarhwebo kanye nomsebenzi we-botany u-Harry Bolus atlama isitulo se-Botany ekholiji yeSewula-Africa (kwanjesi esele ibizwa bona yi-University of Cape Town) ngonyaka ka-1902. Umuntu wokuthoma owathoma i-bolus chair gade kungu-Harold Pearson, ogade anekareko lentjalo ze-Namaqualand.

Wathatha amakhambo amabili aya esifundenesi (ngonyaka ka-1908-09 kanye newaka-1909-10) begodu wabuthelela imininingwane eminengi kanye nembewu. U-Pearson waragela phambili waba yi-director ye-Kirstenbosch Botanical Gardens ngonyaka ka-1913 warhelebha ukwenza i-National Botanical Institute (esele ibizwa bona yi-National Biodiversity Institute kwanjesi). I-Aloe pearsonii engakavami yathiyelelwa ngaye.

Translated by Busisiwe Skhosana