Vahlengeleti va Khale e Richtersveld

Gordon’s Bay

©Shem Compion
Ute loko a vula kuya tokota nomo wa nambu wa Orange River hi 1779, Colonel Gordon u hundzuke commander wa Dutch Garrison e Cape Town. U yile e mahlweni a famba famba, a tsalatsala naku veka swihlamariso swohambana hambana swa ntumbuluko leswi anga swivona eka mintlawa ya swona. Ximilani xa Hoodia gordonii xithyiwe vito leri hikokwalaho ka yena. Kutani hi lembe ra 1795, Napoleon u sungule ku vanga mpfilu mpfilu e Europe kutani ku hlongoriwa yindlu ya vuhosi bya Orange. Kutani va-British va amukela hosi ya Dutch leyinga tsutsumela evuchavela whawha laha anga rhumela swikepe swotala kuya vutla ndzhawu ya Cape hiku yimela yena. Vutshembeki bya Gordon byivuye byi avanyiseka exikarhi ka ndyangu lowunga susiwa e vuhosini xikan’we na vulawuri byintshwa bya varhangeri bya Napoleon, eka Dutch Republic. Endzhaku kaloko va British vahlule masocha ya Dutch enyimpini leyi ayiri e Muizenberg, xiboho xa Gordon xisoriwile swinene. Hinkarhi walowo anga pfukangi kahle eka swa rihanyo xikan’we na swiphiqo swin’wana swa yena. Kutani hi, lembe ra 1795, endzhaku kaloko ma-Dutch vahoxile thawula, RJ Gordon uti sungile. Gordon’s Bay, kusuhi nale Cape Town, yithyiwe hiku n’wixixima.
Eka malembe lawa yanga hundza, ti scientist/explorers kusuka eka timheho hinkwato ta misava ti vhakele Namaqualand nale Richtersveld. Leswi aswi katsa nati ornithologist va Francois le Vaillant (1783), Carl Ludwig Phillip Zeyher (1830) na Johann Franz Drège (1833/4). Loyi ativekaka kahle tani hi tata wa SA phytogeography’ (ku hangalasiwa ka tinxaka ta swimilani). Leswi swingaka swinga twali tani hi leswitsakisaka, kambe kutlula 100 wa swimilani swithyiwe mavito hiku xixima Drège – leswi swinga hoxekangiki.

Kunaveta ka Namaqualand

Hi malembe yava 20th century, kunaveta ka Namaqualand, nale Richtersveld hiku kongoma, kuyile mahlweni kukoka rinoko ra vahlengeleti hi xikongomelo xaku kuma tinxaka tintshwa. Leswi swikatsa vamakwavu Rudolph na Max Schlechter, Dr. Louis Leipoldt na Selmar Schönland – murhandzi nkulu wa swimilana, tani hileswi hinkwerhu hinga tano. Lexitsakisaka, votala va valavisisi lava avata kusuka eka matiko yale handle, naswona leswi vaswihlengeleteke swiyisiwe eka matiko yale handle. South African botanical studies yisungule kahle ntsena endzhaku kaloko n’wamabindzu loyi anga se tokotaka kahle eka swa swimilani Harry Bolus a simeke xitulu eka Botany eka South African College (leyi sweswi yitivekaka hi University of Cape Town) hi 1902.
Munhu wosungula kuva eka xitulu xa Bolus Chair akuri Harold Pearson, loyi ari na ntsakelo swinene eka swimilani swale Namaqualand. U tekilke tandzo timbirhi kuya eka ndzhawu liya (hi 1908-09 na 1909-10) laha anga hlengeleta vuxokoxoko byintshwa nati specimens. Pearson uyile emahlweni kuva murhangeri wosungula wa Kirstenbosch Botanical Gardens hi 1913 laha anga tlhela a pfuna kusungula National Botanical Institute (leyi namuntlha hinge i National Biodiversity Institute). Ximilani lexikalaka swinene xa Aloe pearsonii xithyiwe hikwalaho ka yena.

Translated by Ike Ngobeni