Tsessebe

© Nigel Dennis

Ligama

Tsessebe

Kutiveta Kwayo

Tinkhabi tinemass lengu 140 kg bese ikala 1.2m emahlombe, bese tiphindze tibatinkhundlwana kunetinkhomo letona tikala 120 kg. yomibili lemilili imila timphondvo, kepha tetinkhabi tiyesindza.
Uma uyibuka ngasambili letimphondvo tivela ngatsi tinguhhafu lomise ‘kwenyanga’ kuma kwato. Tinebuso lobumnyamana nemabadlana laphephuli ngasemahlombe, kantsi ngetulu kwemhlane naletinye tindzawo letingetulu tinelibala lelibovana losa nsundvu.

Kudla Kwayo

Tidla tjani lobugcwele tilwanyana. Tikhetsa licembe kuneligala. Titsatsa lokusandza kuhluma, futsi titsandza tjani lobushisiwe.

Kwakhiwa/Kwentiwa

Tilwane letihlangana ngesikhatsi, le la Niningizimu Afrika titala ngenyanga ye Nyoni noma Imphala litfole linye, emva kwekumitsa tinyanga letisikhombisa.
Lokuhlangana kwenteka ngenyanga ye Ndlovane kuchubekele enyangeni ye Ndlovu. Ngesikhatsi sekuhlangana lokukhonjiswa tinkhabi kwenta umsebenti wekuhlangana.

Kutiphatsa Kwato

Ema tsessebe tilwane letikhululekile bese emacembu ato afaka emacembu lamancane lahlanganisiwe, lilinye linalasitfupha kuya kulalishumi lanetinkhomo nematfole ato. Lamadvuna emacembu nemhlambi wetinkhabi tendzawo leticinile ungaba ngemashumi lamatsatfu ngaletinye tikhatsi.
Lokukunakeka dvutane nemanti nasendzaweni letidlela kuyo. Umhlambi waletihlangene lofaka tinkhomo awukavumeleki etindzaweni letitsite. Etindzaweni lapho itsessebe ivela ngetinombolo letinkhulu, tinkhabi tiveta indlela yebu ‘lek’.
Tinkhabi letincane takha licembu laletindvuna natinemnyaka munye budzala ngoba tisuke setikhokhwa emihlambini yaletindzala.

Lapho Atfolwa Khona

Tisuka emndenini wema wildebeest kanye nema hartebeest, letonkhe tichazwa kuvela kwato ngemahlombe ato lasetulu kunalawo ema withers. Yinye kuphela kuleto letinye tilwane letibonakalako, letivela eSubregion.
La Ningizimu Afrika le tsessebe tikaleleke emahlahleni lasenyakatfo. Akaleleke kakhulu eKruger National Park nase ndzaweni yetilwane. Tiphindze tabuyiselwa endzaweni yetilwane lefihlakele lesemapulazini.

Luhla Lolutsetfwe

Latin Name: Damaliscus Lunatus
Sisindvo (lensikati): Likhulu nemashumi lamabili nesitfupha sema kg
Sisindvo (Lendvuna): Likhulu nemashumi lamane ema kg
Budze (Lensikati): Likhulu nemashumi lasikhombisa ema cm
Budze (Lendvuna): Likhulu nemashumi lasikhombisa ema cm
Sikhatsi leyisimitsako: Tinyanga letisikhombisa
Inombolo yaletincane: Litfole linye
Sigaba sekukhula: Emashumi lamabili nesitfupha kuya kumashumi lamane etinyanga
Sisindvo sekutalwa: Lishumi nakunye ngema kg
Order: Artiodactyla
Umndeni: Bovidae
Litubane leligijimako: Emashumi lasitfupha ema km ngelohora
Timphondvo: Emashumi lamatsatfu nesihlanu (lokubhalwe phansi – emashumi lamane nesikhombisa ema cm)
Kwakhiwa/Kwentiwa: Linye lelincane litalwa kusuka enyangeni ye Nyoni kuya enyangeni ye Lweti emva kwekumitsa tinyanga letisiphohlongo noma ngetulu.

Inchazelo ye Spoor

Natiyaluka etindzaweni tato, letindvuna tisala tigadzili etindzaweni. Yomibili lemilili yenta luphawu ngetimphawu tato, kepha letindvuna tinemandla lamanengi ekwenteni loko.
Tiphindze tibhale buso bato phansi, ikakhulu emhlabatsini lomantana, tiguca ngemadvolo natenta njalo. Lemilili yomibili tihlaba emhlabatsini ngetimphondvo tato, ikakhulu nakucedza kuna litulu.
Lesilwane sivelwe kuphuma lokumanti emkhatsini wetintwane, bese letindvuna tendzawo tihhwebha bese tiyahwaya lomhlabatsi indlela lekhomba luphawu lwendzawo yato.