Tinkinga Letiningi Tekugaya eTingulubeni

Kucumbelana

Kucumbelana kuvama kwenteka nayikhulelwe ingulube lendzala, ngetimphawu letikhona kufaka kucina lokomile kwemangcoliso, umgogodla loneliguludla noma tingulube tiva buhlungu phindze tikhale ngenca yebuhlungu natikhokha emangcoliso ngalokuncane noma kungabikhona lokuphumako.
Kwelapha
Kucumbelana kungavikeleka ngekukhulisa ifibre yekudla ngelinani lelincane. Emaviki lambalwa ngaphambi kwekutala, kudla lokuluhlata kanye/ noma tinhlavu, kungangetwa kulokudla kwentela kuvikela ingulube lendzala kutsi ingacumbelani. Kunakekela kumele kutsatfwe kwentela kuciniseka kutsi tingulube tihlala tinemvumo yekutfola emanti lanele sonkhe sikhatsi.
Litiko Letingulube lase America licwayisa bafuyi ngekwelapha kucumbelana kwetingulube ngekutsi tinikwe lokuhlanganiswe nalokuhambelana nelihhabhula leliyikota, titselo letomisiwe noma ijusi ye cranberry lenemanti leyingu 3/4. Kwengeta ematsanga noma titselo kulokudla kungasita.

Kungahlalikahle kwe Ncenyeyemtimba

©Glenneis Kriel
Kungahlalikhale kwencenye yemtimba kungavela noma ikumuphi umnyaka, kepha kuvame, kuhlasela tingulube letindzala ngemuva kwekutala noma letikhulako uma tikala emkhatsini wemakg lamashumi lamabili nesihlanu kanye nema kg lalikhulu. Ematfumbu etingulube letincane angenteka angahlali kahle noma ashwilane uma ahlukumeteke ngesikhatsi semsheko.
Tingulube letitsintsekile tivama kuvuvuka sisu, kuvama kuba nasephayiphini lelingemuva etibunu. Lencenyeyemtimba letsintsekile iyavuvuka futsi icumbe, lokwenta buhlungu, kufa lokwetfusako. Ngesikhatsi sekuhlolwa kwemtimba, lencenye yemtimba lelimele, kuvama kuba spleen, sisu noma sibindzi, singakhuliswa bese ngaloko kutobese kubayingati endzaweni lengase siswini lenesikhala.
Ngekusho kwe NADIS Animal Health Skills (Lwati Ngemphilo yeTilwane), kungahlali kwencenye yemtimba kungentiwa kudla kakhulu, kudla kwasebusika lokunemakhemikhali lokumanti, kudla lokushintja kungakafiki sikhatsi, kudla lokuphakeme noma icolitis.
Kwelashwa
Kunakekela lokukahle kanye nekugadza kudlaa lokutsatfwako kuyasita kuvikela kungahlali kahle kwencenye yemtimba. Kuvikela kungahlali kahle, Inhlangano yeKukhicita Inyama Yengulube eNingizimu Afrika encwadzini yabo yekukhicita, Tingulube teMali, kubonwa kutsi bafuyi badlise tingulube tabo katsatfu ngelilanga kwentela kuvikela kujabula kakhulu ngesikhatsi sekudla kanye nekugcina tingulube letindzala tiphansi kwenela kuvikela kuzubazuba ngekushesha ngemuva kwekutala.
Umsheko kumele ulashwe uphindze uvikelwe ngekushesha lokukhulu.

Kuphuma Kwengati

Ngekuphuma kwengati, lelishubhu lelingemuva liphuma etibunu. Lesimo sivama kubonakala etingulubeni letincane. Ngekusho kwe Tinguloube teMali, kungentiwa kufushelana kwangasesiswini ebusika. Phoyizini, lofana ne mycotoxin leyentiwa kukhuntsa ekudleni ingenta tingulube tibe kule simo.
Kwelapha
Tingulube letihlaselekile kumele tibekwe todvwa futsi tinikwe kudla lokumanti umakukhonakala. Tingulube Temali ticwayisa kutsi bafuyi kumele bangatami kususa noma bagcwalise lencenye yelishubhu lelilengela ngaphandle. “Livame kulenga ngaphandle, lishiye sikhala lesikhulu lesivulekile.” Sisindvo sekuhlatjwa kwetingulube siyahlaseleka ngalokungekho kahle.

Translated by Phindile Malotana