Kutsengisa Tingulube Tekufuywa

©Dr Jim Robinson
The cost of raising and feeding should be considered when deciding on when to sell a pig.
Lesikhatsi lesidze logcina ngaso tingulube epulazini, kungalesikhatsi kudula kutipha kudla kantsi nalengoti yekutsi tingagula noma tilimale. Kudzinga kekutsi bafuyi batfole sikhatsi lesikahle sekutsengisa tingulube tabo, kuya ngendlela labakhicita ngayo Kanye nesimo, kutalwa kwetingulube labatikhokhako kanye nekukhula kwelinani letingulube tabo.

Sikhatsi Sekutsengisa

©Glenneis Kriel
Weaners are traditionally sold when they are six weeks or ten to twelve weeks old.
Tilwane kumele titsengiswe nomangasiphi sikhatsi, kepha letilunyuliwe tivame kutsengiswa tinemaviki lasitfupha nasetikala ema kg layimfica kuya eshumini kwentela kukhulisa/kungeta kungena kwemali, noma emavikini lalishumi kuya eshumini nakubili lapha tikala khona emakglamashumi lamabili nesihlanu. Tingulube tenyama kanye netabacon titsengiswa nasetitindzala, ngetingulube tenyama tivame kubanesisindvo lesimashumi lasikhombisa sema kg bese tingulube tebacon tibanesisindvo lesimashumi lasikhombisa nesihlanu sema kg kuya kumashumi layimfica nesihlanu ngema kg.

Kukhulumisana ngeLinani

©National Pork Board and the Pork Checkoff, Des Moines, IA, USA.
Porkers leaving the farm.
Kuze uphume ngelinani lelikahle, iSouth African Pork Producers Organisatio (SAPPO) - (Litiko Letekukhokha Tingulube eNingizimu Afrika) kulokukhicita ngesandla kwe Tingulube teMali likhutsata kutsi bafuyi basebentiswe linani lelikhona ngelikilogremi kwentela tingulube tebacon njengoba indzawo yekusuka kwalabatele kukhulumisana. Linani laletincane letilunyuliwe letikala imfica kuya eshumini ngema kg, tivame kuba tikhatsi letimashumi lamabili nakune lelinani lelitokhokhwa ngelikilogremi linye letingulube tebacon lecishe futsi tikhatsi letimashumi lamatsatfu aleto letilunyulwe tikala ema kg lamashumi lamabili nesihlanu.
Linani letingulube tenyama liphakeme kunalelo letingulube te bacon. Khuluma nalabanye bafuyi kwentela kuva kutsi batfolani nekutsi ufundze tincwadzi tekufuya kuze utotijwayeta ngalokwentekako kulemakethe.

Lapho Kutsengiswa Khona

©Glenneis Kriel
Pigs may be sold directly to a butcher.
Kungaba siphosiso lesikhulu kutsi ucale indzawo yetingulube bese ufisa lokuncono ngesikhatsi ufuna kutsengisa tilwane takho. Nawufuna imiphumela lemihle, kudzinga kutsi utfole futsi ugcine lemakethe ngaphambi kwekufaka imali lenkhulu kakhulu etintfweni tekufuya, lekuvakala kulula kukusho kunekukwenta njengoba batsengi labaningi bafuna kubona lokukhokhile ngaphambi bakutsenge.
Ungasebenta ngemuntfu lokusitako. Labasitako bavame kusebenta ngemali leyiyihhafu yaloko lokukhicitako kumabhilidi lamakhulu lobulalela khona letingulube. Banekekela onkhe emalungiselelo kulendzawo yekubulalela letilwane, kufana nekubhadalela lendzawo, luhlolo kanye nekubeka imali nekukhulumisana ngemali yetingulube takho ngelilanga lekutiletsa.
Lenye indlela sivumelwano sangasense nalonesilaha, ifemu noma umtsengisi, lekungukona kukahle ngoba lamanani ahlangene kwentela sikhatsi lesitsite lesisita kuvikela bakhiciti ekwenyukeni nasekwehleni kwelinani. Lenkinga lana kutsi ube sisindvo lesenele kanye nekudla lokwenele kwetingulube letikahle. Bakhiciti bangayengca lenkinga ngekutfola tintfo ka nye nekumaketha labakukhokhile ndzawonye.
Tingulube tingaphindze titsengiswe lapho kuhanjiswa khona tintfo, kubhekiswe etindzaweni letincane tekubulalela tilwane njengoba ticala kutfolakala noma kwentela kubulawa emakhaya.
Nawuhambisa tilwane letiphilako, bafuyi kumele babenesiciniseko kutsi banendlela lemcoka yemaphepha ekuhambisa, ngoba letingulube tingatsatfwa kulabafuyi. Tingulube teMali ticwayisa ngekutsengisa kubantfu labahambako labafuna kwenta imali, labahamba lipulazi nelipulazi kuyotsenga tingulube, ngoba kukhona ingoti lephakeme kutsi bangaletsa sifo epulazini lakho.

Translated by Phindile Malotana