Kugcina Emacandza Asezingeni

© Chris Daly

Kugwema konakala kwemacandza kutsi avele aye kubatsengi ngokushesha. Lamacandza kumele agcinwe kusimo lesingaphansi kwe shumi lelilodva nakutsatfu (13) futsi angahlali lapho kunelanga khona noma indzawo leshisako. I (FAO),food and Agriculture Organisation yase melika, yafaka nayi imibono lelandzelako kugwema konakala kwemacandza.

  • Tsatsa emacandza uwabeke endzaweni lenesitfunti, leshaya umoya leskhatsi inkhukhu icedza kuwa khicita
  • Indzawo yokugcina emacandza leyakhiwe yaba indzawo yemakhata
  • Lapho kungekho khona ugesi emacandza angabekwa esitfuntini, noma endlini lehlale imnyama ngekhatsi, avalwe ngacembhe laluhlata kute kwehle lizinga lokushisa
  • Emacandza angafakwa ebhodweni laphansi, libhodo ligujelwe phansi emhlabatsini kufika emkhatsini walo, langekhatsi kwe bhodo kufakwa tjani njenge sicalo kuvimbha kufafabuka noku futfumala. Bese kubekwa indvango lelula kute nomoya ukwati kungena uphindze uphume, Sicalo somhlabatsi sifakwa sigege libhodo lakho Kanye nemanti lafafatwa njalo ngelanga kute lihlale libandza, futsi emacandza aguculwe kubekanye ngelanga
  • Phansi kwesimo lesomile,emacandza angagcinwa ebhasikidini, ngekhatsi kweliplango noma likhabethe. kubekwe emanti ngesiphatfo tukwe bhokisi, netincetu emaceleni letisimise siphatfo semanti lalenga tindvango

Emacandza Langcolile

©Chris Daly
Kuwasha kudlala inzima lenkhulu futsi yiyo ndlela elula yoku susa ukungcola nokubhoceka emcandzeni, kodva emanti ayakwati kutsi aphatse emanti langangena emacandzeni. Kuncono kusebentiswa kwe mitsi noma emanti lashisako langendluli ku 38, ngokwe FAO. Lokungahle kukubambhelele kutsi lemitsi ibita kakhulu etitolo futsi nemanti lashisako angahle afafabule emacandza. I FAO icwayisa kutsi konkhe lokhu ukwente ngokucaphelela.

Kugcobiswa Kwemacandza

©Chris Daly
Emacandza angagcojiswa ngemafutsa latsi kuhluka kulawo lajwayelekile,emafutsa langeke ashabalale, ikakhulu mangabe emacandza bekagcinwe enzaweni lebanzako sikhatsi lesidze, noma agcinwe ngenhla kuka 21, ngokucwayiswa kwe FAO. Lapho khona emacandza angatfola lizinga lokushisa lelisetulu, umbono weFAO utsi awagcojiswe ku hora lesine kuya kwelesi tfupha acedza kukhicitwa, noma kushumi elilodva nesphohlongo kuya kumashumi lamabili nakune wema hora, akhicitiwe uma agcinwe endzaweni lenezinga lokushisa leliphansi kakhulu.

Translated by Thandokuhle Motha