Bushwillow
Bushwillow Lenkhulu lenetitselo

© Roger de la Harpe

Ligama

Bushwillow Lenkhulu lenetitselo

Ligama Lelathini

Combretum zeyheri Sond

Inchazelo

Sihlahla lesibanti, lesatiwako, simamitha lamane ngebudze, sikhula esihlabatsini lesishonako nelubumba. Lamacembe makhulu kunalawo emacembu eCombretum.

Timbali ne Titselo

Letimbali tivela tiluhlata losamtubi lonemanyevana ikakhulu ngenyanga yeNyoni phindze aneliphunga lelinongotelako. Kubonakala ngatsi ikhokha timbale letincane sikhatsi lesidze noma ngesikhatsi sesibili, njengoba timbali take tabonwa ngenyanga yeNdlovana nenyanga yendlovu Lenkhulu. Ivame kuba netimphiko letine, sitselo lesinsundvu lohhwabile ngusona sisikhulu kuwo emaCombretum kulendzawo phindze igcina kuletihlahla ngisho noma lamacembe asawele phansi.

Lapho Titfolakala khona

Tinengi etindzaweni letinetihlahla laNingizimu Afrika yonkhe, nasetigangeni.

Kusetjentiswa kwaso

Lesihlahla sinetimphandze letingetulu emhlabatsini letimamilimitha lamancane lamnyama futsi agijima ngekuvundla kusuka kumamitha lamatsatfu kuya kulamane, ingangemashumi lamabili ema cm ngephansi kwemhlaba longetulu. Letimphandze tisetjentiswa bantfu besifazane kwenta emabhasikidi lahlotjisiwe lacinile. Ngetikhatsi takadzeni lamabhasikidi ake asetjentiswa njengemapulade, phindze aphatfwe ngendlela lehlukile lenesihlahla abangulavikela emanti phindze asetjentiswa kutfwala emanti kusuka kuyinye indzawo kuya kulenye. Namuhla asetjentiselwa kugcina tintfo noma atsengiswa kwentela kutfola imali.
Imidvwebo ngayinye itfolwa ngetinhlobo temidvwebo ebhasikidini nangekupenda timphandze letisamtfubi lomphunga noma letinsundvu lohhwabile noma lomphunga. Lodayi lonsundvu lotopele utfolwa ngekusebentisa sihlahla sekiaat (Pterocarpus angolensis) ligcolo kanye nedayi lemphunga usebentisa iSeringa Yesiganga (Burkea Africana) ligcolo. Besifazane labancane be Vasekele labasati lendlela yekwenta lamabhasikidi. Ngekungeta, letimphandze tisetjentiswa ekwakheni imigabo yentsamo kwentela emantfombatana. Leligcolo lisetjentiswa kwakha likamo letinwele lemhlobiso. Leligcolo lelomile liyashiswa bese lomlotsa uyabiliswa. Lomphumela ubese ufakwa enhloko kwentela kutilula utente tibe tindze.
Lamacembe asetjentiselwa kulungisa imphuphu kwentela kukhwehlela. Iphekwa ngemanti bese unatsa katsatfu ngelilanga. Letimphandze tinika kuphila nawuphetfwe sisu lesibuhlungu. Lokungangelugwane kuya emkhonweni wetimphandze letimnyama, letigujwako bese sikhumba noma sigogo lesinsundvu saletimphandze siyasuswa. Timphandze lesetiwashiwe tibese tibekwa ebhodweni lelinemanti. Lamanti ayashisiswa kancane ngekubeka lelibhodo eceleni kwemlilo kanye nenkomishi yemanti inatfwa katsatfu ngelilanga size lesosigulane sibencono.
Emagala lamnyama alesihlahla asetjentiswa kwakha butjoki kwentela bantfwana, ngoba abuphuki kalula njengalobo balabadzala. Bantfwana babusebentisa kufundzela kudubula ngalobutjoki kanye nemicibisholo. Njengoba leligodvo libalula kunalawo ebutjoki balabadzala, lobutjoki abusebentiseki nawutingela tilwane letinkhulu ngoba lomdubulu awusiwo lonesisindvo lesenele.

Umbhalo Lohlanganisiwe

Leligama le Afrikaans lale Bushwillow lenkhulu yesitselo yi Raasblaar lelisho kutsi licembe lemsindvo phindze lisho lomsindvo lowentiwa macembe nenhlanyelo/tindumbu uma tiphazanyiswa ngumoya.