Umlandvo we Ngoma yeSive yase Ningizimu Afrika

Ngenyanga ya Mabasa natimashumi lamabili kumnyaka wa 1994, lo (beka) Ngumengameli we Live, FW De Klerk, waveta kutsi iNingizimu Afrika itoba natimbili tingoma tesive. 

©Eric Miller

Washo watsi yi, Nkosi Sikelel’ iAfrika (Gob Bless Afrika) ne Die van Suid-Afrika (The call of South Africa-Kubitwa kwe Ningizimu Afrika). Loku kwaba yincenye yalokunikwako kwe mtsetfo sisekelo wa 1993, Sahluko semakhulu lamabili nemashumi lamane nesiphohlongo (1-kwekucala) ne Sahluko sesibili (2).

Nge Sahluko sesine salo Mtsetfo Sisekelo lomusha wase Ningizimu Afrika, lowasayinwa kumtsetfo eSharpeville ngenyanga yeNgongoni natilishumi kumnyaka wa 1996, indlela lemfisha nalehlanganisiwe ya Nkosi Sikelel’ iAfrica na Die Stem van Suid Afrika nguyona ngoma yesive yase Ningizimu Afrika. Njengoba kushiwo kule Gazette ya Hulumende No. 18341, yangenyanga yeMphala natilishumi ngemnyaka wa 1997.

Kubitwa kwe Ningizimu Afrika

Kubitwa kwe Ningizimu Afrika kwabhalwa ngu CJ Langenhoven ngenyanga ye Nkhwenkhweti kummnyaka wa 1918, njenge nkhondlo. Umfundisi ML de Villiers, wacamba lomculo ngemnyaka wa1921. Ekuvalweni kwemisakato nabomabonakudze, le South African Broadcasting Corporation (SABC) beyivame kudlala totimbili le Nkhosi sita leNkhosi ne Kubitwa.

Kuhlatjelwa kwayo kwekucala esiveni le Kubitwa kwe Ningizimu Afrika ngekuphakanyiswa kwe fulegi yesive tatimashumi lamatsatfu nakunye enyangeni yeNkhwenkhweti ngemnyaka wa 1928, eDolobheni lase Kapa. Nomakunjalo, kwakungemnyaka wa 1957 kunyanga ye Nkhwenkhweti natitimbili, lapho khona hulumende wamemetela kutsi le Die Stem sengiyo ingoma yesive lesemtsetfweni, lekwakuphindze kungumnyaka lowatfola lombhalo.

Kumnyaka wa 1959, lengoma yesive lebeyisemtsetfweni yavunywa nge Sento sase Phalamende. Indlela yesilungu yale ngoma yesive, Kubitwa kwe Ningizimu Africa, kwaba yingoma yesive ngemnyaka wa 1952, lapho yavunywa khona kutsi isetjentiswe.

Nkosi Sikelel’ iAfrika

Enoch Sontongga, thishela wesikolwa sema Methodist, wacamba emalayini lambalwa eNkhosi Sikelel’ iAfrika njenge liculo lesiXhosa ngemnyaka wa 1897. Kwatsi muva lamanye emalayini angetwa ngesiXhosa futsi abhalwa yimbongi Samuel Mqhayi. Indlela yeSesotho ye Nkosi Sikelel’ iAfrika, leyavetwa ngemnyaka wa 1942, yayibhalwe ngu Moses Mphahlele.

iNkosi Sikelel’ iAfrika kwaba liculo lelatiwako, ngemuva kwekuhlatjelwa kumicimbi eGoli lebeyiholwa ngu Mfundizi JL Dube we Likwaya le Ohlange Zulu. Muva yaba yingoma yesive leyahlatjelwa kumihlangano yepolitiki, njengesento sekutilwela/kutivikela, ngesikhatsi seminyaka yelubandlululo.

Kuvame kutsi, lesicephu sekucala sihlatjelwa nge siXhosa noma ngesiZulu bese kulandzela le Sesotho. Nomakunjalo, iNkosi Sikelel’ iAfrika ayinayo indlela noma kuchazeka ngendlela yinye futsi nalamagama ayahluka kundzawo ngendzawo kanye nakumsebenti ngemsebenti.

Emagama Langiwo

Lena nguyona ndlela yengoma yesive, kuhlanganisa iNkosi Sikelel’ iAfrika ne Die Stem/Kubitwa kwe Ningizimu Afrika, ngekuyichaza ngeSilungu lokulokuvalelwe.

isiXhosa ne siZulu
Nkosi Sikelel’ iAfrika,
Maluphakanyisw’ uphondo lwayo, (Ludvumo lwayo)
Yizwa imithandazo yethu,
Nkosi sikelela, thina lusapho lwayo, (bantfwana bayo)
Sesotho
Morena boloka setjhaba sa heso,
(Nkhosi vikela sive setfu)
O fedise dintwa le matshwenyeho,
(Phelisa tonkhe timphi nemacala),
O se boloke, O se boloke setjhaba sa heso,
(Sivikele, Vikela sive setfu)
Setjhaba sa heso – South Afrika.
(Sive setfu – sive se Ningizimu Afrika)
Afrikaans - Sibhunu
Uit die blou van onse hemel,
(Simemeta kusuka kumazulu laluhlata sasibhakabhaka)
Uit die diepte van ons see,
Kusuka phansi kwe lwandle lwetfu)
Oor ons ewige gebergtes,
Ngetulu kwetintsaba tetfu tengunaphakadze)
Waar die kranse antwoord gee,
(Lapho Kugedvuka kuphindze kuvala)
English – Silungu
Imisindvo lebita kutsi sihlangane sibe ndzawonye,
Futsi ngekubamunye sitocina/sitokuma,
Asiphileni futsi silwele inkhululeko,
eNingizimu Afrika indzawo yetfu.

Umtsetfo nge Kuhlonipha iNgoma yeSive

©Eric Miller
Lengoma ye Sive kumele ishiwo ngendlela yekuhlonipha. Wonkhe muntfu kumele eme anganyakati netandla tabo tibekwe ngasemaceleni babe bahlabela le Ngoma ye Sive. Bantfu labangekho emasotjeni nasemaphoyiseni kumele betfule tigcoko tabo njengendlela yekukhombisa kuhlonipha.Translated by Phindile Malotana