Umcokelelo we Mapungubwe

Incenye Yemnotfo Kuphela

©Roger de la Harpe
Le Nyuvesi yasePitoli itfwele tintfo letiningi letentiwe ngemuntfu letitfolwe eMapunguwe nase K2, lene mcokelelo lencane lebanjwe yi Nyuvesi yase Wits. Lokubuhlungu, letitintfo leticokelelwe letibuyisekako tivame kumelela incenye yemnotfo mbamba wase Mapungubwe. Njegoba lentsaba iyirimothi, kwabalukhuni kuyigadza futsi incumbi yaletintfo betebiwe kulendzawo eminyakeni. Emahemuhemu achubeka akhula eligolide le illicit etandleni tebantfu labangatiwa labalicokelelako.
Tintfo lebetikhetsiwe kule Nyuvesi yase Pitoli nyalo tintfo letibekiwe ngalokugcwele eMsamo wase Mapungubwe,lovulekile esiveni.
Lenkhanyeti lekhangako kulMsamo wase Mapungubwe ngubhejane weligolide lowatiwako, ligolide lesceptre kanye nendishi yegolide. Lenancenye isenhlitiyweni yaloku latsi Sian Tiley kuchazwa njenge 'Mchele Welitje lelihle lase Ningizimu Afrika'.Kepha lomcokelelo utfwele lokungetulu kunaloko. Njengoba ligolide lilula, licindzetelekile futsi liyinsimbi leyiliphayiphi, bantfu base Mapungubwe bebakhona kulishisisa bese bayalibumba balenta tintfo letinhle. Kwenta ligolide lipatalale belibhalwa kwentela kwakha imihlobiso lemihle.
Ligolide lelipatalele belishaywa ngetintfo letitigodzi kwentela kwakha tintfo lebetimanya elangeni. Buhlalu bakhiwa ngekushaya sigodzi lesincane sibe ligolide lencane. Ligolide lelishayiwe lelihwayela lentiwa kwekugaba kwasemkhonweni. Igolide yentiwa emabhengele kanye nalokunye kuma kwetintfo kwakha umgabo. Tonkhe letitintfo tinemvelaphi yakhona futsi kute luphawu lapho khona letinye taletintfo tentiwe.

Kutsandza Buhlalu

©Roger de la Harpe
Njengeliciniso ekujwayeleni lendzawo yeligolide yala Afrika, lomcuketso utfwele bobhejane beligolide lababili labangakapheli, inombolo yemtimba wetilwane teligolide ngaphandle kwenhloko, tinyawo noma imikhono, tinkhulungwane tetingalo letincane teligolide, lokwasala kweligolide lalokusengatsi yinhloko kanye naleminye imihlobiso leminingi. Tinkhulungwane tebuhlalu beligolide batfolwa buhamba ngamunye emathuneni, kepha ngabe bukhungwe etinweleni tenkhomo noma intsambo yesitjalo kwentela kwakha emabhengele kanye nekwekugaba entsanyeni lokuhle. Kunika tivakashi licebo lekutsi kwekugaba entsanyeni kungabukeka kahle kanjani, lomsamo ulengise lobunye balobuhlalu.
Ekungeteni kuleligolide, labase Mapungubwe bebatsandza buhlalu! Lomcuketfo bowutfwele tinkhulungwane tebuhlalu beligilasi lobebuchamuka mhlabawonkhe; timbali noma tintfo letinkhulu, kwekugucula ingadze' buhlalu lobuphuma eK2; buhlalu bematje lobentiwe ku calcite nangentfo lecinile lemanyako letfolwa ematjeni; buhlalu lobentiwe ngemacandza e ostrich; buhlalu lobentiwe ngetigogo taselwandle kanye nebuhlalu lobentiwe ngesigogo sentfo lehlala endzaweni yemnenkhe. Kutsenjwa kutsi buhlalu bebuyintfo noma luphawu lwentfo letsite, kantsi netisho letifanako tanikwa imibala.
Lelimhlophe kutsiwa limele kuhlanteka, lelimnyama limele labaphansi, leliluhlata limele kuvundza kanye nalokunye. Kukhona nebuhlalu lobuluhlata sasibhakabhaka lobebubita ngelilani lelisetulu kusosonkhe lesigodzi. Ngekuba semuva njenga 1900, sisebenti sasepulazini satsi bunye balobuhlalu bebubitwa Emaphawundi lasihlanu noma inkhomo iyinye.

Ligolide kanye Naletinye Tinsimbi Tesiliva

©Roger de la Harpe
Liphondvo belingulenye intfo lenkhulu yentsengo lesetjentiswako. Incumbi yemabhengele eluphondvo, emabhande asemkhonweni kanye netintfo letinhle leticokelelwe tatfolwa eK2, hhayi nangetinombolo letinkhulu. Kusengatsi, lobukhosi abuzange buhlobise luphondvo futsi liningi lato belimikiswa emnceleni waselwandle.
Noma ligolide lalitfolwa eMapungubwe Hill, tindzawo tangakhona letivulekile takhokha emanani lamakhulu etintfo letiphansi tensimbi letakhiwe ngumuntfu. Bekukhona emakhuba esintfu lakhiwe ngensimbi, bogejane, tikhali, emabhengele, emahhuka, tipikili, tshisele kanye nemareyiza lajwayelwe ku nsimbi lendzala emimangweni. Ema ingots lahlabako lakhiwe ngensimbi yesiliva, leyatiwa ngemaVenda ngeMasuku, nawo atfolwa phindze acatjangwa kutsi anemoya kanye nelinani lentsengo. Liningi letintfo tebronze tacokelelwa, kepha ticatjangwa kutsi tinemvelaphi yakulelinye live. Bekukhona cishe tintfo letiningi lebetisele ngemuva ngesikhatsi iMapungubwe leyashiywa/yalahlwa, kepha insimbi yesiliva kanye nensimbi yesiliva nelelibala kentelwa kwehlisa ngekushesha kuneligolide.

Lokuhle futsi Kuyasebenta

©Roger de la Harpe
Letinye tintfo kulolokucokelelwe kufaka: tinyalitsi tekutfunga; emaphini etinwele; lubumba lwebantfu netilwane (litfolwa kakhulueK2); tintfo letincane letephuke eintfweni temaCeladon tema Shayina; tindishi teceramic, tipunu, timfengwane, emajeke, emabhodo, tinkomishi letite tekubamba kanye nemaspindle. Lama ceramic ase K2 nase Mapungubwe bekavame kusetjentiswa nakuphekwa, kunatfwa noma kugcinwe tintfo. Ngaphandle kwesimo sekusebenta, letitintfo tivame kwakhiwa titinhle tentiwe ngekuma lokukhangako nemidvwebo lehlanganiswe/ lebekwe ndzawonye ngetulu. Angeke tibukeke tingasiko kahle entfweni yasekhaya lebitwe linani lelisetulu.

Umchele Welitje lelihle Ubuyile

©Roger de la Harpe
Emuva,bekute umbukiso lohlalako wetintfo letisetulu tase Mapungubwe. Eminyakeni leyengetulu, iNyuvesi yase Pitoli yabeka umbukiso longetulu kwelishumi nakubili esiveni lowahamba kulolonkhe live, kepha sive asitfolanga indlela yekungena mahhala kuletintfo beticokelelwe. Lokufunwa kwemsamo kwaba yintfo levakalako kakhulu ngemuva kwemnyaka wa 1994. Kufuna kwesive kwalokwacokelelwa kwakhula kanye nekuhlukanisa lokusha, futsi sinekufuna kutfola umlandvo wetfu kuletingodvo telubandlululo. Tintfo letinsha talungiswa letakhuluma ngekutigcabha ngemlandvo wase Afrika. Labantfu bebafuna kubona lobhejane weligolide!
Ngesikhatsi lesifanako, liningi letintfo teligolide letiningi (kufaka bhejane) kwatfunyelwa eMsamo wase British kwentela kubuyiselwa. Lena ndlela yayidulile kanye nekugcina sikhatsi, kepha lemiphumela beyiyinhle. Bekutoba lihlazo kukuletsela imibukiso lemicoka kuphela. Kwajatjulwa, ngemuva kwemalungiselelo labekahle, uMsamo wase Mapungubwe wavula iminyango yawo ngemnyaka wa 2000. Isendzawen lese Bhilidini Lelidzala Letemidvweno ku Nyuvesi Lenkhulu yase Pitoli kukhempasi ePitoli. Lo 'Mchele Wilitje Lelihle' sowubuyisiwe kubantfu base Ningizimu Afrika.

Translated by Phindile Malotana