Ticwayiso Tekudlisa Lokufuyile

© Chris Daly

Kudla kwaloko lokufuyiwe ngiko lokutsatsa imali lenyenti yebalimi, ngalesinye sikhatsi kutsatsa kwendlula 50% yemali kekukhulisa ifuyo. Tikhona tindlela tekunciphisa kusebentisa imali lenyenti:

Kuba Netindzawo Lwtinyenti Lapho Utsenga Khona

©Chris Daly
Kutsenga kudla lokuncane kukhuphula imali loyisebentisako. Kucedza lena nkinga, Dr Charlotte Nkuna wase South African Poultry Association kuncwadzi lephuma njalo ngeliviki lebitwa ngekutsi yi ‘Farmer’s Weekly’ uniketa umbono wekutsi balimi kuko konkhe labakutsengako bankutsenge kube kunyenti, bakutsenge lapho kwentiwa khona njengase feed mills noma hatcheries. Loku ngeke kuhlale kukhonakala kutsi kwenteke ikakhulu kubalimi labakhashane, kepha balimi kufanele bakhulumisane bete netindlela letingabasebentela kuloko lababhekene nako.

Kubalekele Kudla Lokungekho Ezingeni Lelikahle

Nawutsenga kudla, yenta siciniseko kutsi ukutsenga endzaweni leyatiwako. Inking yekudla lokungekho ezingeni kutsi akunawo umsoco lokahle futsi kungabanga kutsi ifuyo ingakhiciti kahle, futsi ingakhuli kahle phindze ingenwe tifo kalula. Kudla lokundlulelwe sikhatsi nako kungabanga tifo.
Lokudla kufanele kube sezingeni lelikahle lelenta tilwane tikhule kahle. Kudla kwetinkhukhu tekudliwa kufanele tibe ne protein kune kudla kwetinkhukhu temacandza, ngoba tinkhukhu tekudliwa kudzingeka tikhule masinyane.
Yini kudla lokusezingeni lelikahle?
  • Kudla kufanele kube bete tintfo letiyingoti kuko
  • Kufanele kungabi kudzala. Kunganuki kabi, kubukeke kukahle
  • Kufanelwe kwentiwe ngetintfo letisezingeni lelisetulu
  • Kufanele kufane, kungadluki ngemasaka
  • Lisaka lilinye lifanele libe nenombolo yalo, lilanga lokudla lokwentiwe ngalo, nenombolo yelucingo, khona utokhona kushaya ngabe khona lokungahambi kahle

Kugcina Kudla Kahle

©Chris Daly
Kugcina kudla kahle kusita kutsi kuhlale kusezingeni lelikahle. Kudla nasekuba kudzala, kuphelelwa ngumsoco wako loku kusho kutsi lokunye futsi kudla kuyadzingeka kwenta siciniseko kutsi tilwane. Kudla lokungekho ezingeni lelikahle kukhuphula bungoti bekungenwa tifo.
Poultry world inaleti ticwayiso:
  • Kudla kufanele kuhlale komile, kupholile, kungekho elangeni, usendzaweni lengenisa umoya kahle
  • Kufanele ingangenwa tilwane, ngoba leti tilwane atigcini nje ngekumosha kudla kepha tifaka tifo
  • Kufanele tingabekwa phansi, tibekwe ngetulu kwentfo letsite
  • Kudla kungahlanganiswa nemitsi
  • Nangabe kubekwa emigconyeni, kufanele wenta siciniseko kutsi ihlobile ungakafaki kudla lokusha
  • Tindzawo tekubeka kudla kufanele tihlale tihlobile

Yenta Kwakho

©Chris Daly
Nangabe unato tintfo letikahle tekwenta kudla, njengembila, tindlubu nalokunye lokunyenti, ungatentela kudla kwakho. Kufanele ucele lusito kubantfu labati kabanti ngemsoco lofunekako kuloku kudla kwaletinyoni.
Encwadzini lencane lebhalwe ku Poultrysite.com, Jan Grobbelaar wase Dumela Poultry Solutions unaleti tecwayiso kubalimi labangakhoni kutsenga kudla kwetilwane. Kwekucala, bangakhona kutentela kwabo kudla kwetinyoni. Loku bangakwenta ngekutsatsa kudla lokubolile lokufana nemakhabishi, uwafake ebhakedeni lelilengiswa ebhondzeni. Libe netimbobo ngaphansi. Loku kudla lokubolile kutobita timphungane bese titalela khona. Lamacandza atowehla aye phansi kulelibhakede aphume kuletimbobo awele kulelibhakede lelingephansi.
Kwesibili longakwenta kuvuna sibungu lesibitwa ngekutsi i’termites’. Kwentela kukhicita kahle, Grobbelaar ufundzisa balimi kutsi bente ibhobo esidlekeni salesibungu. Lembobo bese ivalwa ngetjani kwenta kutsi kusheshe kulungiseke lesidleke. Kutstatsa tinyanga letingu 9 kutsi ukhone kuvuna futsi.
Lokunye longakwenta kupha letinyoni umbila longekho kahle kutsi ungadliwa bantfu. Kepha loku kuyingoti ngoba kungabanga tifo, loku akusiyo ingoti kakhulu kutinkhukhu tasemakhaya ngoba ticinile.

Translated by Thandokuhle Motha