Requiem Sharks
Bo Shaka Labasikhumbuto Labafa

© Johan Boshoff

Ligama lemndeni lelatiwako

Requiem sharks (Bo shaka labasikhumbuto labafa)

Incenye yemndeni

Black-tip, Blue shark, Tiger shark (Itip lemnyama, Shaka loluhlata sasibhakabhaka, Shaka wengwe), Oceanic white-tip, White-tip reef shark and Bull shark (Shaka lomhlophe waaseLwandle, Shaka lomhlophe lohlala ematjeni kanye naShaka Loyinkundzi)

Ligama lesayensi

Carcharhinidae

Linani

Ingemamitha lasihlanu.

Kutiveta

Shaka wengwe (Galeocerdo cuvier): umtimba lomphunga ngetulu lonelibala lelibonakalako lelimnyama ‘unemilayini lemise kweyengwe. Ingemamitha lasihlanu ngebudze, silinganiso ngemamitha lamatsatfu.
Shaka Lomnyama wencenye/lichinga (Carcharhinus limbatus): Imphumulo ikhombile, lencenye lephefumula ngayo ivuleke emkhatsini. Inetincenye letimnyama ngetulu/emuva, ngaphambili, ngasesinyeni naseluphikweni loluseceleni kwemsila. Budze bayo bungu 2,8 wemamitha, silinganiso singu 1,5m.
Shaka loluhlata sasibhakabhaka (Prionace glauca): umtimba wayo mudze, uyancipha ngasekugcineni kunye. Timphiko letindze ngaphambili. Ngetulu kwemtimba iluhlata losasibhakabhaka lotopele. Incenye luphiko lolungaphambili nalolusemuva imunyama. Ingangemamitha langu 4,5 silinganiso singu 1,5 ngelimitha.
Shaka weNkundzi (Carcharhinus leucas): lophindze abitwe ngekutsi nguShaka weZambesi. Umtimba locinile lonekubamufisha, imphumulo leyiyindingilizi. Luphiko lolusemuva/ngetulu livulekile/lubanti futsi likhombile/licijile. Umtimba unsundvu losamphunga ngetulu. Titsandza emanti lamasha/lahlobile.
Shaka lomhlophe waselwandle (Carcharhinus longimanus): Luphiko loludze njengalangaphambili nelangemuva. Kucala ngemuva/ngetulu, ngaphambili kwemabele/sifuba nasephansi kwemsila kunencenye lemhlophe. Insundvu losamphunga ngemuva.
Shaka lomhlophe wasematjeni (Triaenodon obesus): Incama, umtimba lomfisha, yimfisha, imphumulo lengakaciji. Insundvu losamphunga ngetulu. Inemacashata lasakatekile lamphunga lotopele. Incenye yeluphiko lwangembili nalelo leliphakeme lwasemsileni amuhlophe.

Satiso setintfo

Umndeni ufaka tinhlobo letilishumi nakubili kanye nemacembu etilwane letimashumi lasihlanu. Lamatinyo amise kwemukhwa lokhaliphile egcineni. Laboshaka banencenye yekuphefumula lejubekile lesihlanu. Tinetinkhophe emehlweni letiwabita ngato (lishiya lesitsatfu lelivikela liso)
Tikala ema kg lamakhulu layimfica. Tatiwa ngekuhlasela bantfu. Titalela letincane ngekhatsi kwemitimba yato, letincane titalwa tikhulile ngesigaba lesigcwele. Letinsikati tihlangana njalo ngemnyaka wesitsatfu. Lishumi kuya ekhulwini lwaletincane letitalwa tetsembele kuletilwane.

Kudla kwato

Tidla timfishi, ema seals, tinyoni, boshaka labancane,tilwane temtimba lomudze letitfolwa emantini, emafudvu kanye netinhlengetfwa.

Kusakata

Tisakateke kakhulu etindzaweni tonkhe letishisako letinelwandle mhlaba wonkhe.

Tilwane letatiwako

Black -tip shark (Shaka lomnyama lonencenye/wemachinga) - Carcharhinus limbatus
Blue shark (Shaka loluhlata sasibhakabhaka) - Prionace glauca
Bull shark (Shaka weNkundzi) - Carcharhinus leaucas
Oceanic white-tip shark (shaka lomhlophe waselwandle) - Carcharhinus longimanus
White-tip reef shark (shaka lomhlophe wematje) - Triaenodon obesus