Marula Tree
Sihlahla Sebuganu

© Geoff Nichols

Ligama

Marula Tree (Scelerocarya birrea)
Sihlahla Sebuganu

Ligama Lelathini

Scelerocarya birrea
Umlandvo walesihlahla se maganu usuka emuva eminyakeni letinkhulungwane. Liciniso le archaeological ikhomba kutsi lesihlahla semaganu bekungumtfombo wekudla eminyakeni yasemvulo letinkhulungwane letilishumi. Emaganu B.C, Scelerocarya birrea, emacembu ecaffera, nguyinye ye Afrika’ligugu letitjalo. Emhumeni wePomongwe lose Zimbabwe, kucatjangwa kutsi titselo temaganu letitigidzi letimashumi lamabili nakune adliwa. Akusiso lesitselo kuphela, kepha nalelintongomane, linemandla emsocweni nakunhlanganisela yekudla.
Bantfu basemvulo bagcwala ekusebentiseni lesihlahla ngetindlela letinengi, lamagcolo, lamacembe, titselo, lintongomane netinhlavu. Satiwa kakhulu njengesitselo’ lesenta tindlovu tihlanye’ uma awela phansi emhlabatsini bese ayabiliswa kancane, sihlahla sebuganu ngusona sitsandvwa emadlelweni ase Afrika. Bekuyindlela yekutinciphisa la Ningizimu Afrika, Botswana nase Namibia etikhatsini takadzeni.

Inchazelo

Tihlahla letiwa emacembe umatikhula tiba lishumi nesiphohlongo ngemamitha ngebudze. Tikhula ngetindlela letinengi emahlatsini esihlabatsini lesibhicene. Tingatfolwa kusuka e Ethiopia kuya eKwaZulu-Natal. Tikhokha timbale kusuka ngenyanga yeNyoni kuya enyangeni yeLweti bese akhokha titselo kusuka ngenyanga yaBhimbidvwane kuya enyangeni yeNdlovu Lenkhulu. Letitselo tikahle futsi tiphakeme ngenhlanganisela yemisoco. Indayikazane, indlovu, Waterbuck, indlulamitsi kanye ne kudu tonkhe tidla lesitselo nemacembe alesihlahla.

Kusetjentiswa

Sigogo salesitselo singabiliswa kwentela kwakha sinatfo noma sishiswe sitosetjentiswa njengalokusesikhundleni selikhofi. Lesigodvo silula futsi sisetjentiswa ekubanteni; leligcolo lelingekhatsi lingasetjentiswa ekwakheni insontfo. Tindzawo te archaeological tikhombise sitselo seliganu sisetjentiselwa umsoco wekudla kusuka etikhatsini tandvulo tetive letehlukile eAfrika. Leligcolo lingaphindze lisetjentiswe ekwakheni idayi lensundvu lohhwabile. Tibungu te Saturniid tihlangana kusuka kulesihlahla kutishisa kanye nesibungu seSigodvo se Cerambycid Boring Beetle.
Ngekhatsi kwesikhumba linye noma mabili emantongomane lamancane lanambitsako lasetulu nge protein. Emafutsa asetjentiswa njengemafutsa esikhumba. Lamacembe aso laluhlata adlelwa kususa silungulela. Leligcolo litfwele imitsi futsi lisetjentiswa kuhlambulula ngekulifaka emantini labilako bese udonsa lesimoko. Incenye yeligcolo iyabulawa, bese ihlanganiswa nemanti labandzako bese iyagwinywa kwentela kulapha kulimala kwematfumbu kanye nekusheka. Leligcolo liphindze lisetjentiswe njengemutsi we malaleveva.

Sitselo

Lesitselo seliganu siyanatseka futsi siyanukelela futsi linani laso lincane njenge plum. Lingadliwa liselisha futsi nalesikhumba sayo sinemsoco lophakeme. Ingaphindze iphekwe kwentela kukhokha jamu, tinatfo kanye netinatfo tetjwala.

Lapho titfolakala khona

Yincenye yetitjalo letatiwa njenge ‘Tihlahla tesiganga’ noma Tiganga, lokuyinhlanganisela yetitjalo letivale emawa laphansi entsaba bese iLowveld ye Mpumalanga, kufaka ekhatsi lining leKruger National Park. Titjalo letibangani tifaka sihlahla seLinyeva Lesambulelo (tihlahla letincane tetimbali letimtfubi) ema Baobab, Tihlahla Temkhuhlane, iMopani leluhlata lotopele, netjani lobuneboya lobudze.

Emaciniso Lachazako

Tihlahla tebuganu tihlangene,lokusho kutsi sinebulili lobutsite. Lenandlela ihlanganisela kulokwetsemba emkhatsini wema Venda kutsi kufaka ligcolo emantini kungenta kubonwe bulili bemntfwana losengakatalwa. Uma wesifazane afuna umntfwana wemfana lesihlahla lesidvuna siyasetjentiswa, bese ngentfombatana, kusetjentiswa lesihlahla lesisikati. Uma umntfwana webulili lobuhlukile atalwa, loyomntfwana kutsi umcoka ngoba kukhonakele kwenta ngemimoya.