Kuvetwa kwe Mkhonto weSive wase Ningizimu Afrika

Umangabe iNingizimu Afrika beyingumuntfu, lomkhonto wekuvikela sive bowutolingana nekusayina. Lomkhonto weSive ukhomba sitembu lesisemtsetfweni noma emaphepha losemtsetfweni, njengesitifiketi sekutalwa. 

©Roger de la Harpe

Ungaphindze usetjentiswe njengembeji kumabhilidi akahulumende kanye neluphawu kumasenti kukhomba kutsi angiwo futsi ngeliciniso ase Ningizimu Afrika. Lomkhonto weSive wakhiwe ngetimphawu letiningi, ngalunye lunenchazelo letsite, lekanyekanye kusita kucoca ngendzaba yase Ningizimu Afrika.

Inkhulumo yeMengameli

Ngesikhatsi Umkhonto wekuvikela sive lomusha uvetwa kwekucala eKwaggafontein natimashumi lamabili nesikhombisa ku Mabasa ngemnyaka wa 2000, uMengameli Thabo Mbeki wanika inkhulumo yakhe: “Namuhla, ngelilanga letfu Lwenkhululeko, siphindze sihlangene lana kuveta lolunye luphawu lolukhomba buntfu betfu, Umkhonto wetfu wekuvikela lomusha.

Ngema Afrika kanye ne Ningizimu Afrika. Yi Afrika kanye nemhlaba wonkhe. Kuyasita kukhumbula ngelimuva letfu lolukhweshile, kuphila kwetfu kwanyalo kanye nelikusasa letfu ligocoteka phambi kwetfu. Kumelela lokukhona lefutsi lokunye lokuvelako kwebantfu base Ningizimu Afrika. Ngalomkhonto Wesive lomusha, sihalalisa bukhaya kulimuva letfu.

Sicela kwembatsisa tindlela tekwetsemba kwebantfu betfu, ngekukhombisa inhlonipho yetfu ngebudlelwane phakatsi kwebantfu kanye nendalo. Kubutsisa letikhatsi ngesikhatsi bantfu betfu batsembela kutsi kwakukhona indlela lebeyiphocelela indalo lebeyihlanganisa lokuphilako nalokufile. Kuhlonipha indzawo yetfu kanye netifundza/tigodzi tetfu njengoba icradle of humanity, njengendzawo lapho khona imphilo yacala khona. Sitfombe lesisnkhabeni semkhonto wekuvikela sive ngulenyoni yamabhalane netimphiko tayo letiphakeme.

Lesisivikelo ngulenyoni leyecelako lefutsi isivikela kulabo labangaba yingoti kitsi. Ngetulu kwalenyoni kuphakama kwelilanga, indlela lenika imphilo ibe imelele kundiza kwekubumnyama kanye nekutfolwa, lwati, nekuvisisa kwetintfo lebetikadze, tifihlakele, ngekususa phindze imphilo lensha letako kitsi – sive setfu lesisha njengoba sitalwa phindze futsi sikhula.

Ngentasi kwalenyoni, ngule protea, imbali yendalo yendzawo yetfu lemelele buhle, kuhubelela kwemasiko etfu, kuchakaza kwetfu njengesive nasikhula siya ngaselangeni. Letindlebe temabele tiluphawu lwekuvundza kwendzawo yetfu lekunike kuma kubantfu betfu iminyaka njengoba kutokwenta ngekuchubeka nomakuhamba kwesikhatsi.

Lemiboko yetindlovu tase Afrika, leyakhiwe futsi ngamibili kwenela kumelela emadvodza nebafati, kukhombisa kwati nekuvisisa, kumangekushesha kanye nemandla. Enkhabeni kume lihawu lelikhomba kuvikeleka kwebungitsi kusuka kunsha ngayinye kuya kulenye. Ngetulu kwaloko, kunesikhali nesagila. Kokubili, loku kumele kuvikela kwekuthula kunekukhomba imphi.

Lelihawu lwekuthula, leliphindze livete sigubhu sase Afrika, noma, lokwenteka ngesikhatsi lesifanako, kushintja lomlayeto webantfu lonelutsandvo lwemasiko etfu, incenye lephakeme njengelihawu lelimelelwe ngema protea. Lokucuketfwe ngekhatsi kwalelihawu nguletinye tekucala letimelelwe tebuntfu bemuntfu emhlabeni.

Leto letiboniswako, lekwakutintfo tasekucaleni tendzawo yetfu, bantu bema Khoisan, bakhuluma ngekutinikela kwetfu kuhalalisa buntfu kanye nekukhulisa lesento sekugcwalisa bonkhe bantfu eveni letfu kanye nasemhlabeni wonkhe. Letinombolo tikhonjiswa kusuka etitfombeni te Litje lelikhul le Linton, Sibonelo lesikhulu se Mdvwebo weLitje Lelikhulu lase Ningizimu Afrika.

Tikhonjiswa ngendlela yekubingelela, lekhombisa buntfu. Litsemba letfu lelisha leMkhonto wekuvikela Sive libhalwe ngelulwimi lwema Khoisan e/bantfu be Xam, kusho: kugucula bantfu kutsi bahlangane noma bantfu labahlukene kutsi bahlangana babemunye/ndzawonye. Sikhetse lulwimi lwandvulo lwebantfu betfu.

Lolulwimi lolu luphuma njengalinye lapho kute ngihso namunye lophilako lolikhulumako njengelulwimi latalwa nalo. Loku kugcizelela lokwetfuka kwebantfu labatigidzi, lapho eminyakeni seyinyamalele futsi ikhweshisiwe kutsi iphile njengebantfu, njengekungaphilelani kwebantfu kulabanye. Kuphindze kutsi, tsine, angeke sibe bantfu ngalokuphele umangabe noma ngubaphi bantfu basuswa ebusweni basemhlabeni ngenca yekutsi ngamunye wetfu siyincenye yemgodzi lophelele.

Ngekufaka lawa emagama kuMkhonto wekuvikela Sive - !ke e: /xarra //ke – senta sivumelwane kubumcoka bemphilo, kwentela kuhlonipha tonkhe tilwimi kanye nemasiko kanye nekumisa lubandlululo, bulilli, ichauvinism kanye ne genocide. Yebo siyabekela ngekuhlonipha intfo lekufuna siyente lelapho ingucuko imisa kutsi – kitsi sihloniphe lendlela yekutsi kulelive lesilimunyile kanyekanye litfolwe njengalinye letindzawo tekutalelwa kwebuntfu lona.

Lana ngalolulwimi lwelimuva letfu landvulo, sikhuluma kunsha yamanje nalabo labasolo baseta ngebumcoka bebuntfu kanye nekuhlangana. Sitsi etinhlitiyweni taloyo ngamunye kuhlala intfo lebalulekile ngekhatsi, buntfu lobubalulekle lobugcwalisa ngamunye, ngabanye bantfu, kuhlangana nalomunye. Lesisifiso kanye nekwati kwetento kusenta sibe ngulelesingibo phindze kusitjela kutsi sikuphi njengebantfu base Ningizimu Afrika lapho sifuna kuya khona.

Lesakhiwo sitfwelwe kuletitfombe talelicandza, sikhombisa lokwakheka kwemphilo. Ngabe lena yindlela lephambili yekunyakata lekumele isitsatse siye ku Afrika ya Ndvulo kanye nekuncoba kwema Afrika. Ngiyanicela nonkhe ninelenihlangene lana namuhla kutsi nitsatse lo Mkhonto weSive njengentfo yenu, ubengewenu njengentfo leniyitayele, kumelela sive lesiphumelelako lesifuna tinkinga letime ngaphambili futsi lesinelitsemba ngesisindvo kwentela kwengca bulukhuni.

Njengoba ifulegi yetfu indiza ngeligcabho, isenta sive futs sikhumbule ngemoya wekubona ngesive, ngako ngabe lo Mkhonto wekuvikela Sive, lobonisa lokwakhiwe lokuhle kwebantfu betfu ngeminyaka, kukhutsata kuhlangana kwetfu kanye nesive lesilukhuni kutsi sikhuphuke, sichakate ngekukhanya njengelilanga" - Thabo Mbeki

Translated by Phindile Malotana