Kufuywa kwe Timbuti te Nyama eNingizimu Afrika

© Gerrit dos Santos
Timbuti tikhokha intsambo, sikhumba kanye nelubisi kepha sikhatsi lesiphansi sekugcina timbuti kwekukhicita inyama yembuti. Loku kwafaka enyameni yetimbuti lizinga lelikhulu emhlabeni wenombolo yetimbuti.
Inyama yembuti ikhokhwa ekubulaweni kwetimbuti teMabhunu, timbuti tesintfu, kanjalo nema Angora lamadzala kanye netimbuti te milch (timbuti telubisi). iChevon iphindze ikhokhwe ebantfwaneni betimbuti letindvuna. Letinye tintfo letiphuma etimbutini kufana netintfo telubisi kanye nensontfo kutsatfwa ngalokuphansi noma lokusemkhatsini kwemkhicito.
Lokubulawa kwetimbuti tentsengo kuchutjwa lizinga lalemikhicito – ngalamanye emagama, kusebenta lokuphansi kwelubisi kanye netimbuti tentsambo letindzala letihlatjelwa inyama.
Kuhlaba ngesintfu kwetimbuti kwentela kusetjentiselwa emasiko ngenyama yembuti, nomakunjalo, lolokungiko kwekufuya timbuti eNingizimu Afrika, loku kungetetelwa timbuti teMabhunu kanye naletikalekile (tesikhatsi) bukhona betimbuti letindzala te Angora.
Buningi betimbuti (ikakhulu timbuti tesintfu noma luhlobo-lolukabili) letisetjentiselwa inyama yembuti eNingizimu Afrika tihlatjwa ngendlela yesintfu futsi tisetjentiselwa emasiko kanye nenkholelo.
iBoerbok yase SA ikhetsa kutsi kumakethwa kwenyama yetimbuti emkhatsini weminyaka lemitsatfu nalelishumi nakubili ngetinyanga kwentela kukhokha umtimba longasindzi kunemashumi lamabili nakutsatfu ema kg.
Ngekuya kweLitiko lase Ningizimu Afrika: Agriculture, Forestry and Fisheries (DAFF) timbuti titfolwa eveni lonkhe nge Eastern Cape lena (39%), iLimpopo lena (18%) ne KwaZulu-Natali lena (13%) tifundza letinemikhicito lemikhulu, kufakela 70% walokuphelele kwetimbuti letiphilako letikhicitwa eNingizimu Afrika (luhlolo lwa 2017).

Kuhlatjwa kwe Timbuti

Kuyabekiswa kutsi emkhatsini wa 0.5% weluhlobo lwetimbuti tonkhe letihlatjiwe eSA tihamba lendzawo letibulawela kiyo tiphindze tijutjelwe khona kwentela kudla.
Timbuti letisetjentiselwa ‘inkholo’ imakethe ivame kutsengisa tiphila bese tiyahlatjwa ngekusho kwalomtsetfo. Timbuti tihlatjwa ngendlela letsite yemishado:
Ngekusho kwemtsetfo wemindeni, lapho khona kudliwa kwalenyama kukalekile kubantfu labatsite.
Ngemisebenti yekungcwaba, belaphi besintfu kumele bamunye ingati bese bagcoka lenyongo yalembuti njengesigcoko sasenhloko.
Ngemuva kwemisebenti yalabadvuna, labagcotjiwe labahalalisako umvumo yabo yekwengca ngenyama yembuti leshisisiwe kanye nelipalishi.
Ngekusho kwe Kalahari Kid Corporation, lokuhlatjwa kwetimbuti kwentela kutsengiswa kwentela tidzingo tekutsengisa ngaphandle kuhambisana nekucina kwe Halal nesigaba se ISO kantsi nekuhlatjelwa kutsengiswa ngaphandle indzawo levunyiwe, ZA 105 eGroblershoop lese Northern Cape. Lendzawo yekuhlabela lese Colesberg iphindze isetjentiwe futsi umakudzingeka lendzawo lese De Aar.

Translated by Phindile Malotana