Kudla Kwekengetetela kwe Timbuti

©Marinda Louw
Imbuti itfola emanutrients ayo lamaningi ngekudla futsi idzinga kucitsa emahora lasitfupha kuya kulasiphohlongo ngelilanga idla (idla tjani) kanye nekuyaluka (idla emacembe). Kupha timbuti takho kudla kumele unake emadlelo /emasimu lanekekelwe kahle kwentela kutsi lokukahle lokudzingeka kulesilwane kufinyelele ngekudla kwendalo ngendlela lephangisako. Uma lizinga lalokudla lehla ngesikhatsi sesomiso umfuyi kudzinga anike letilwane kudla lokwengetiwe. Kudla kwekwengetetelwa akubyisi noma akumeleli kudla kwendalo, kuvele kugcwalise lapho kushoda khona.
Kudla kwendalo ngukona kushiphile etimbutini kantsi nekubita kwekukhicita kungakhula ngekudla lokungetetelwe, kepha kudla kwekungetetela kubamcoka ikakhulu uma timbuti tisesigabeni lesesidvute sekumitsa noma ngetigaba tekucala tekumunyisa. Lokudla lokudzingeka kuye kapater (imbuti lendvuna lephakuliwe) noma letinsikati letomile ticishe tifane, kepha nayimunyisa imbuti tidzingo temanutrients tingakhuphuka nga 50%. (Kudla kwekungetetela kwaletiphakuliwe kungabonakalisa ngesikhatsi sesomiso, noma ngesikhatsi sekuhlatjwa.)

©Marinda Louw
Kudla kwekungetetela kumele kufake kumbe tinhlobo letine letehlukene tekudla kwentela kuciniseka kulingana kwekudla. Ngekwengeta ngetulu kwaloko, tilwane tidzinga emandla kanye nemsoco kuze tibenemphilo. Ngaloku, kudla kwemantongomane (emapeasenkhomo, ialfalfa) kusetulu ngemsoco kanjalo nangemandla. Kudla lokugciniwe (kumele kugcinwe komile kwentela kukuvikela kutsi kungabi nemuhlwa) kungaba kudla kwesikhatsi sesomiso.
Kudla lokwakhiwe ngekuhlanganiswa, kusebentisa emakhulu lamane emagremu ngelilanga embutini lendzala langamitsi, inganikwa njengekudla kwekwengetetela. Kuhlanganiswa kwetinhlobo letehlukene letimbili kuya kuletintsatfu talokuhlanganisiwe kungaciniseka ngekulingana kwemandla kanye nemsoco. Sipunu seluswayi kanye nemamineral-ne-mavitamin nasekuhlanganisiwe kwentela kuciniseka ngetidzingo temavitamin kanye nemamineral kutsi kuhlangane.
Kudla lokunemandla laphakeme ngummbila,ibarley, tinhlavu tesibiliso netinhlavu tekotini yekudla kwe oyili. Kudla lokuphakeme ngemsoco kufaka kudla kwemfishi, kudla kwemabhontjisi, kudla kwetinhlavu te oyili kanye netinhlavu tesibiliso. (Tinhlavu tesibiliso nguletisele nakushintjwa tinhlavu letisetjentiswa nakwakhiwa bhiya.)
Kwentela kunika tintfo letikahle te nitrogen kanye nemandla etimbutini, tinike lokungemanti lokuphuma emtimbeni -lokusitaputapu lesakhiwe ngashukela kutsi timunye. Loku kutotisita kutsi tigaye kudla kancono, ikakhulu ngesikhatsi sesomiso. Kufake emgconyeni lovulekile, longekho esiyilweni, kwentela kutsi tonkhe timbuti titokhona kumunya natifuna.
Emanti lahlobile kumele ahlale akhona noma tinikwe cishe emahlandla lamane ngelilanga kantsi naletintfo letihlala lamanti kumele tiklinwe njalonjalo kutsi futsi tingamili titjalo letite emacembe letihluma emantini.
Ngelwati lolwengetekile ngekupha kudla timbuti takho tsintsana nabongcondvongcondvo betemphilo yetilwane, bodokotela noma labanika kudla kwetilwane.

Translated by Phindile Malotana