Inchubo Yekusoka kwebeSifazane bemaPedi

© Dr Peter Magubane

Umsebenti weKusoka

Ngalelolanga nakuphela sehluko salabadvuna sekusoka sebaPedi ba bogwera, le byale (kusoka kwemantfombatana) kuyacala. Ngemantfombatana lahambe emcimbini wekuphuma kweboya lekumele asokwe. Ngekusitwa bomake labadzala, lomsebenti wawubanjwe ngumfati lomdzala wesikhulu. Nomanje lesikhulu sasibuke lomsebenti wonkhe kanye nemandla alomsebenti, abekadze angakawubambi ngalenye indlela. Lamantfombatana atjelwa kutsi aye kule kgoro yesikhulu ngekutsi afutse liphondvo-lemphi (iphalafala).

Bamikiswa endzaweni lekhweshile edlelweni lapho bonkhe tinwele tabo betijutjwa tisuswe. Bomake babo bebabanika sidziya sesikhumba lesibalulekile (ikgakgo) lebebayigcoka ngaphambili,lehlanganiswe nesidziya-sangemuva (inthepana). Bebaphindze bagcoke emahembe layekelako lamafisha (igentswana noma inyebelese).

Lesitayela lesiyekelako safakwa ngemamishini kepha kwabese kuba yintfo yekwembatsa lokumele sintfu lesitsite. Imitimba yabo yayigcotjiswa ngalokuhlanganisiwe kwelibala lelimtfubi-lohhwabile-lonsundvu sa bovu nemafutsa, ngemuva kwaloko bekudzinga kutsi batfote tinkhuni bese babuyela kule kgoro yesikhulu ngalobobusuku. Ngaphambi kwekuphuma kwelilanga bemamiswe ngemalayini bese bayelashwa ngemutsi wekubavikela. Loku kwalandzelwa kuhleliswa ngendlela, ngemuva kwekumashiswa edlelweni.

Endzaweni letfusako lekhweshile bahamba ngaphansi kwekusikwa lokwetfusako lokufana naloko lokuhanjwe bafana. Lamantfomabatana abese amikiswa kulendzawo lapho bebahlukaniswe inyanga. Ngalesi sikhatsi bebatfola imiyalo lenemitsetfo lecinile kulomsebenti nasemsebentini wesifazane. Bafundziswa kutsi bahloniphe bonkhe besilisa, ikakhulu le sikhulu, banikwe imiyalo ngetindzaba telicansi letihambisana nebuhlungu bekuhlolwa. Kuhlabelela nekudansa kwadlala indzima lenkhulu kulomsebenti nesigubhu lesibalulekile (imoropa), lesasigcinwa sikhulu, sasisetjentiselwa lenanjongo.

Ngemuva Kwekuhlukaniswa

Ngemuva kwekuhlukaniswa, lamantfombatana ageza ase asebenta emicimbini abese avumelwa kutsi abuyele emakhaya. Ngetikhatsi tesintfu imilente yawo yayiboshelwe ndzawonye emadvolweni bese lemitimba yalamantfombatana beyivalwa kusuka entsanyeni kuya etincatseni ngemamethi etjani. Bekumele ahlale akulesigaba sengucuko tinyanga letiyimfica, noma aze avune loko bekakutjala.

Etikhatsini tamanje lesisikhatsi sesancishiswa, kwentela kufaka tidzingo tetikolwa. Ngalesisikhatsi labasoki balekelela bomake babo ngelilanga emisebentini yabo bese bayaphumula ebusuku endzaweni yekuphumulela (ithupantlo) lebeyakhiwe ngemuva kwetindlu te kgoro yonkhe. Ekupheleni kwalomsebenti, labasoki bebahlukaniswa kulelidlelo cishe emalanga lalishumi abe amadikomana (timfihlo tekusoka) tativetwa kiwo.

Labasoki bebentiwa licembu lemabutfo, lelapho khona umholi wabo bekungumsoki lomdzala. Phindze tinwele tabo tatihhulwa bese bayageza, ngemuva kwaloko bebagcotjiswa libala lelimtfubi-lohhwabile-lonsundvu nemafutsa. Bachubekela ku kgoro yebukhosi, lapho bahlala emalanga lamabili. Ngalesisikhatsi lokusoka bekwatiwa ngekutsi yi sealoga.

Bekutsi nasekuphele lesisikhatsi, bebageza emfuleni sikhatsi sekugcina. Batali babo babanika tembatfo letinsha, lokwafaka lesidziya sangaphambili sentfombatana lengakashadi ne, lesibanga kuyofika etincatseni, lesidziya sangemuva saloyo wesifazane loshadile (inthepa). Bebagcoka lokufanako lokudze kwalelihembe leliyekelako (ihempe noma nyebelese).

Bashintja titayela tasenhloko taba yi tlopo, lapho khona letinwele tatakheke njengelibhanisi lelipatalele ngetulu kwenhloko netinwele tangemuva naseceleni letisusiwe. Loku kwake kwaba kugcokakwenhloko kwentfo yemihlangemihla kulabashadile nalabangakashadi besifazane, kepha kusetjentiswa kwako sekubekelwe labo labasokile. Lentfombatana lese isokile yaseyatiwa nga mothepa, sigaba lesihambela ekusokeni lokugcwele (kgarebe). Ngemuva kwaloku lentfombatana beyivunyelwa kutsi seyingashada.

Emantfombata emaPedi aphasa kuletigaba tekukhula kanye nekungena emmangweni: lesea (umtfwana) mosetsana (intfombatana); lethumasa (intfombatana lengakasoki); kgarebe (wesifazane losakhulile); sealoga (lilunga lesikhatsi lesincane sekugucuka/kungena); mothepa (wesifazane losakhulile); kgarebe (wesifazane lotfolwa kunconywa ngesigaba sekukhula kwakhe). Nomakunjalo, wesifazane utfola lesigaba sekuba ngumake (mosadi) nangabe abeshadile wase utala nemntfwana.

Translated by Phindile Malotana