iPhakhi Yesive leseMapungubwe

Emakhempu Lamane Ekuphumulela

©Jacques Marais

Lesi sicephu sephathi yase Mapungubwe. Lendzawo yekuhlala yinhle! Tonkhe letindzawo tekuphumulela takhiwe kabusaha,kansi nalemiphumela mihle. Kute tindlu tetjani letingachazani la.

Ngayinye ikhempu inendlela yayo leyakheke ngayo nekuvela kwayo, nalabadvwebi bazame kwenta siciniseko kutsi letintfo tekwakha tenela kahle lapho kudvwetjwe khona. Loluvelo phakatsi kwendzawo leyakhiwe kanye naleyo yemvelo yamdalo ngusona sibonelo sinye lesiyimphumelelo sebadvweni lengisibonile.

Ngekhatsi kulamabhilidi, kukhona kukhanga lokushaya umoya, futsi ngayinye ikhempu ine ndlela yayo lekhweshile. Kutotonkhe letindzawo tekulala uyatiphekela futsi lephakhi ayinato tindzawo tekudlela noma titolo kwakhona manje.

iKhempu yeLeokwe

©Roger de la Harpe

Nguyona kjempu lenkhulu, futsi idvute Nendzawo Yekubuka Lapho kuhlangana Imifula lemibili ne Sihlahla Lesisetulu Sekubhaca. Yakhiwe ekungeneni sigodzi lesihle sematje, lesigcwele ematje labovu, laphumako ngakulekhempu. Lendlela lengiyo isuselwa kusigodzi selisiko lesiVenda, kanye nemabondza etindlwana lahlanganisiwe lahwayako, lasandingilizi lalungela lendzawo.

Lekhempu yekuphumulela inendzawo yekubhukushela lencane, lejutjwe ngematje, indzawo leemkhatsini yekosela kanye nelitafula leliselangeni. Sitolo lesincane sakhiwa, kepha besisolo singakavulwa ngesikhatsi ngivakashile. Ngatjelwa kutsi siphetse tintfo letijwayelekile letimbadlwana, letifana nemalahle, emaswidi kanye nabonamnede, kepha ungagadzi tintfo letiningi.

Lihlatsi lase Limpopo leli neKhempu

Yemathende Lakheke emkhatsini wemahlatsi lacinile ngasemfuleni kuncenye lesenshonalanga yalendzawo yetihlahla, lekhempu yakheke dvute nendzawo yekubhaca kwetinyoni iMaloutswa.

Noma ungakhoni kubona lomfula, lekhempu lenemathende likhaya etinyonini letilikhulu kanye naletinye tilwane tetihlahla. Ngesikhatsi ngilapho, letingobiyane takulendzawo tatihlanya, tizuba sihlahla ngesihlahla ngekuhlanya. Ngangikadze ngesaba kancane!Nomakunjalo, letindzawo tiphansi futsi tithulile - tilungele tinyoni.

iKhempu yase Vhembe Lenekuhlanya

©David Fleminger

Lena nguyona khempu lengiyitsandzako. Yakhiwe emahlatsini lasemphumalanga yalephakhi, khashane nayoyonkhe intfo. kukhona tindlu letine kuphela kulekhempu, takhiwe ngaseceleni yeligcuma lelibuke sigodzi lesigcwele tihlahla. Kute gesi ngako lekhempu isebentisa emandla esola kwentela kukhanyisa.

Ngayinye indlu inemibhedze lemibili lemincane, indlu yangansense, indzawo yekugeza kanye nendzawo levulekile yekubuka indzawo. Letindzawo letakhiwe ngekhatsi kulendlu tilula kepha tinhle. Kunelikhishi lelisetjentiswa nguwonkhe muntfu, indzawo yekudlela kanye nalapho kuhlalwa khona lokusetjentiselwa letindlu totine. Kukhona nendzawo yekubhukushela lencane, lefihlekile ematjeni ngetulu kwekhempu.

iLodge yase Tshugulu

©Roger de la Harpe

Lena yindlela yekuhlala ledulile. iTshungulu yindzawo yekuhlala tivakashi lenetintfo tekuhlobisa letisetulu futsi letinkhulu, imicamelo lecumbile. Le lodge yakheke kuncenye lesenshonalanga yaku lephakhi, ivaleleke emkhatsini wematje lamakhulu kakhulu lamadze. Lawa matje labovu ayabonakala.

iTshungulu inendzawo yekubhukusha lenkhulu kulephakhi, iphindze inike tivakashi busuku lobuntofotelako eswidini yayo yematje kanye nendzawo yekugezela levulekile. Letindlu tonkhe tinentfo lekhokha umoya kanye nemanethi lavikela timbuzulwane. Kukhona emagumbi lasitfupha, futsi lelodge ingafaka bantfu lalishumi nakubili. Likhishi lelinako konkhe likhona, nendlu lenkhulu yemafrigi.

Indzawo yeKuhlala nalotiPhekela kuyo eMapungubwe

Tonkhe letindzawo eMapungubwe uyatiphekela kito. Futsi ngisho kutiphekela. iPhakhi yeSive yase Mapungubwe inesitolo lapho ingatsenga tintf letijwayelekile, kepha kuncono ufike uphelele, khona nangabe uphelelwa ngemacandza, ungatoshayela emakhilomitha lamashumi lasikhombisa uye eMusina noma Alldays kuyofuna letinye tintfo.

Tivakashi letitohlala lilanga, kukhona indzawo yekudlela lekunika sidlo sasekuseni se ala carte kanye nekudla lokulula, futsi kukhona tindzawo tekuphumulela khona udle,kepha ungeke ukhone kutsenga tinkhuni. Indzawo yekufikela kiyo ngasegedeni lelikhulu inefrigi nemanti, ijusi etitselo kanye nabonamnede. Tonkhe letindzawo tekuhlala ebusuku tilungiselelwe ngekutiphekela.

Ngalinye ligumbi linelikhishi leliphelele natotonkhe tintfo: intfo yekufutfumeta kudla, kwekishisa sinkhwa, ifrigi, sitofu, iovini nalokunye. Tipuno,Timfologo, emabhodo kanye nemapani konkhe kukhona. Lokufanele ukuletse kudla, tinatfo kanye netinkhuni. Lempompi yemanti kulephakhi yincane kahle (kusho kutsi unganatsa kiyo), kepha ivelela kabi kancane. Uma unesisu lesilula, kungabakuhle kutsi uletse tintfo tekunatsa letiningi, nomabhiya kumbe.

Translated by Phindile Malotana