Emakhaya emaNtwana

Tindlu Tekuhlala eKwarrielaagte

©Dr Peter Magubane

Tindlu tekuhlala ekwarrielaagte tikhombisa umcondvo lophelele wemmango kanye nekuphila wedvwa emkhatsini wemaNtwana. Emakhaya abo asibuko lesincane semimango lemikhulu futsi amelele umhlaba lofihlekile wemindeni ngakumimango lebanti. Kukhululeka emimangweni levalelekile (kgoro) kuya emakhayeni kungaba kwendlula ngasetindleleni, kuhlukana ngemakhaya lamabili noma lamatsatfu.

Besifazane bemaNtwana babhekene nemakhaya abo ngemuva kwekutala umtfwanawabo wekucala. Etikhatsini lapho khona wesilisa anebafati labangetulu kwamunye (emaNtwana atsatsa sitsembu), emakhaya lamabili noma matsatfu ayakhiwa dvute nalelinye likhaya. Sifazane semaNtwana sihlobisa lingephandle kanye nelingekhatsi lemabondza etindlu tawo lokwakha lelikhaya. Lelihlotjiswe laphindze laplasitelwa besifazane, lamabondza akhiwe ngemhlaba, bulongo kanye nematje lamancane.

Tihlotjiswa ekupheleni kwekuvuna, ekucaleni kwesikhatsi lesomile nangesikhatsi lesiphakatsi kwekuvunwa kwenhlanyelo kanye nekulima kwetintfo letakhiwako emnyakeni lolandzelako. Sitfombe lesikhulu lesipendiwe ngusinye semisebenti yekucala lesentiwa ngumshadikazi lomusha, kepha akusiwo umsebenti wamunye njengesihlobo salomsikati lapho afaka khona sandla.

Lobovu, lomhlophe kanye nalomnyama umhlaba wemabala lohlanganiswako (limo), losetjentiselwa kuhlobisa emadvonga phindze usebente njengesivikelo sekuloya. Titsi letitintfo nasetihlanganisiwe, labesifazane bapenda lamadvonga basebentisa tingalo tabo noma tindvuku. Akufani netitfombe temibala temaNdebele ngemidvwebo yabo lemihle, titfombe temaNtwana tincane ngelinani, ngekuncipha netitfunti telibala linye, lokufaka imidvwebo yemhlaba noma sitfombe-lesiphambatisiwe entfweni lenye.

Ibe lentfo ihlobisa lelikhaya, lenhlobo yalesihlabatsi iphindze ibenekutsemba kutsi ingetulu ngemutsi, ngekuvikela noma tindlela tekwelapha. Libala linye lelifanako (lelibovu, lelimhlophe naleliluhlata sasibhakabhaka noma lelimnyama) livela kutotonkhe tintfo temaNtwana temasiko, netintfo letiningi letehlukene letihlanganyela ngelwati noma intfo lebonakalako ngemabala lamatsatfu lasetjentiswa kuyomibili imicimbi kanye netimo tamalanga onkhe.

Nomakunjalo, lemibala lemitsatfu ivela kwengca lokuhleleka kwemsebenti lomaka sigaba semphilo yemuntfu kanye nemisebenti yemimango. Kuyavela kuwesifazane wemuNtwana, kulomsebenti webuhlalu wangaphambili kanye netidziya tangaphambili, nekwekugaba lokugcokwa ngaseceleni kukwasenhloko kwesifazane wemuNtwana. Kwengetalapho, imihlabatsi yabo isetjentiswa emabondzeni emakhaya emaNtwana njengemulingo, inkholelo itsi kuvikela indalo kanye nekwentiwa kwemilingo yemabhadi.

Translated by Phindile Malotana