Bologwaja Kubulala kanye neMtsetfo

© Eva Kroecher

Ungakacali kutalisa bologwaja ngekwentsengo (hhayi kusebentisa ekhaya) kumcoka kucala imakethe yetintfo takho. Kute emakhampani ebantfu la Ningizimu Afrika langakwentela loku ngaphandle nawungumfuyi lonesivumelwano semabhizinisi lahlangene lamakhulu lafana ne Coniglio.
Timbalwa tindzawo lapho kubulawela khona tilwane la Ningizimu Afrika futsi nangabe utalisela kutsengisa inyama, kumele usebentise indzawo yekubulalela kwentela siciniseko “kulungiselela lokukahle” nekufunisela – kwati kutsi letintfo tihamukaphi.
Tindzawo lapho kuncunyelwa khona tinkhukhu tingasetjentiswa nakubulawa bologwaja, kepha yiba nesiciniseko kutsi unendzawo ngaphambi ucale kutalisa bologwaja.
Bafuyi/balimi bayavumeleka kutsi babulale nabentela emakhaya abo kepha buka indzawo yakho ngekwemtsetfo kwentela tidzingeko letingetekile njengoba iNingizimu Afrika inemyalo locinile lohambelana nekubulawa kwemfuyo. Sifundza ngasinye kanye nendzawo leyatiwako inemitsetfo yayo leyabekwa futsi, ngaloko, kumcoka kakhulu kubanesiciniseko kutsi uyatati tidzingeko takhona kuleyondzawo.
iNSPCA kanye ne SABS nyalo akha imiyalo Lencono Yekulungiselela Kufuya/Kulima lecondzene nabologwaja kuciniseka ngetemnotfo wabologwajwa bonkhe bekufuywa.

Kubulawa Njani

Noma indlela lekahle kutsi usebentise intfo yagesi nawubulala, loko lokulungele bologwaja akutfolakali kulelive futsi kudule kakhulu ngemsebenti lomncane.
Lendlela leshiwoko lana kucatjangwa kutsi lomuntfu lowenta lokubulala wenta ngesandla sangasekudla ngaloko loboya bugcinelwa kuhwaywa. Lendlela lengaphansi itocinisa kutsi lenhloko itosuswa kulomtimba bese tikhumba noma tisuswa sikhumba eceleni kwentela kudla noma titsatfwa njengetilwane letilahliwe.
Beka lologwaja etafuleni nenhloko yawo ubeke ngasencele sakho bese uciniseka kutsi ilele kahle ipatalele.
Beka sandla sakho sangasencele ngetulu kwebuso kanye nemehlo akhe, bese ufusha sitfupha sakho kanye nemuno wekukhomba phakatsi kwetindlebe kutihlukanisa bese uyaticindzetela tize tiphume.
Sebentisa lemfinsha, lecijile, intfo lesindzako ngesandla sangasekudla, faka sibhakela lesikhaliphile kulenhloko ngasemuva kwetindlebe, hhayi lentsamo. Ngalendlela, lengcondvo lencane iyalimala bese kufa kuyavela.
Ngemuva kwalesibhakela, lologwaja utokhahlela ngekulwa njengendlela yekufa. Kubhekana naloku kumele ulahle lesicwayi kwentela kudonsa lologwaja ngelukhalo lwakhe ngesandla sangasekudla, uphakamise limuva/tibunu takhe umsuse etafuleni. Ngesikhatsi lesifanako phakamisa sandla sakho sangasencele utsatse lologwaja ngentsamo.
Nyalo loku sowunalesidvumbu kumele ubambe lenhloko uyibhekise endishini kwentela kubamba kuphuma kwengati emphumulweni yakhe. Nomakunjalo, akusiso sonkhe sibhakela lesigamula imitsambo yengati ngakatsi kanye nekusefa ingati yalesidvumbu labologwaja kumele bancunye tintsamo tabo.

Translated by Phindile Malotana