Black Rhino
Bhejane Lomnyama

© Roger de la Harpe

Libito

Bhejane Lomnyama (Diceros bicornis sp – numerous sub – species in Africa)

Kutiveta Kwabo

Tinkhabi tikala sisindvo lesingangetigidzi temakhulu lalishumi nakubili tema kg bese tinkhomo tikala emakhulu emashumi lasiphohlongo sema kg. Noma kunjalo letitilwane tincane kunabo Bhejane labamhlophe. Ingachubeka ihlukaniswe kuBhejane lomhlophe ngemlomo wayo lokhembe etulu. Ngaphandle kwa Bhejane lomhlophe, lenhloko lencane ivame kuhlala isetulu. Tindlebe tayo tinjengelicingo futsi timise kwendingilizi. Umhaba letivame kugicika kiwo, ufana nalelibala lesikhumba sawo.

Kudla Letikudlako

Njengesilwane lesitsandza kubukabuka, sidla tihlahla, emahlatsi nemibhidvo noma emacembe latsite. Umaticindzetelekile ngemphilo tidla tjani. Emagala netiphunti agawuleka ngalomlomo wangetulu, angene emlonyeni, bese akeleka ngematinyo, bese iyahlafuna. Loku kutsena kwemahlatsi kuvumela bongcondvongcondvo kutsi bachubeke bente lucwalingo lwendlela letidla ngayo naletikunconotako.

Kwentiwa

Kuhlanganiswa kwato akunaso sikhatsi. Indlela letitiphatsa ngayo ngesikhati sekuganana, Bhejane wesilisa utsintsa Bhejane wesifazane ngeluphondvo lwakhe. Kuhlanganiswa kwato kungaba yingoti phindze kutsatse sikhatsi lesidze. Tinkhomo titala tinemnyaka losihlanu noma sitfupha nanitala kwekucala.

Indlela Letitiphatsa Ngayo

Ngekugijima, ingafinyelela ematubaneni langangemashumi lasihlanu nesihlanu ngema khilomitha ngelihora. Emangcoliso noma Bulongao ba Bhejane lomhlophe bavame kuvalwa ngulawo aBhejane lomnyama. Sikali setinkhabi tendzawo sicondziswa sikali lekudla ne manti. Tinkhabi letincane letihamba endzaweni yetinkhabi letindzala tingabulawa. Tinkhabi tihamba todvwa, futsi ticitsa sikhatsi netesifazane natihlanganiswa.

Lapho Titfolakala Khona

Inombolo yase Afrika yaliwa noma yehliswa kusuka kutigidzi lemakhulu lasitfupha nesihlanu semashumi nga 1970 kuya ku makhulu lamabili nakune emashumi nga 1995, nakwentiwa lubalo lwekugcina. Linani lemhlaba wonkhe labo Bhejane Labamnyama lenteka eSouth Africa, Namibia, Kenya nase Zimbabwe. Lobhejane kwatiwa kutsi usengotini nyalo. Emandla ebulukhuni bekuvikela, kungukutsi letine taletilwane tiyavunywa noma tiyamukeleka kuleyondzawo lapho kusakatwa khona bo Bhejane labamnyama. Be D.b. bicornis, tinombolo letincane tiyabukwa endzaweni ye southernwestern eNingizimu Afrika, ya D.b michaeli, indlela yekushintsha inombolo iyabukwa eAddo Elephant National Park, eNingizimu Afrika. D.b lamancane enteka etindzaweni letisenyakatfo nase Mpumalanga ye Ningizimu Afrika.

Lucwalingo Lwemubhalo

Bo Bhejane base Afrika bakulesinye sigaba sekubulawa babulawele timphondvo tabo iyakhula ngemandla, futsi nelinani lentsengo yaleliphondvo iyakhula kunelemidzakamizwa. Lokwenta lesisehlakalo ngulenkholelo yebantfu labase Mphumalanga labatsi loluphondvo lwa Bhejane lunemandla. Loluhlobo lwentsengo angeke lume ngaphandle kujike indlela labenta ngayo eMphumalanga, nobe nje imibono yebantfu babonkhe ingavumi.