African Fish Eagle
Ingculungculu Ye Afrika

© Shem Compion
African Fish Eagle.

Libito

Ingculungculu Ye Afrika

Kutiveta Kwayo

Le Ngculungculu yala Afrika yinyoni lenkhulu letilungele. Inelibala leligcamako lelimnyama, nsundvu, kanye namhlophe lombonye tinsiba tayo.

Kudla kwayo

Noma ke, njengekusho kweligama layo, idla kakhulu timfishi, etindzaweni letinye idla emaflamingoes kanye naletinye tinyoni letihlala emantini. Phindze yatiwa ngekudla tilwane letifile bese ichazwa ngekutsi yi kleptoparasite (yeba lokutingelwe nguletinye tinyoni). Goliath Herons atiwa ngekulahlekelwa lipecenti ngekubamba tingculungculu. Kudla kwato lokungiko yimfishi, ngalesinye sikhatsi kuba nguletifile, kepha kuvama kuba nguletibanjwe tiphila. Ema Catfish nema Lungfish abanjwa kakhulu. Letinkhulu letitingelwe tidliwa emhlabatsini eceleni kwemanti.

Kutiphatsa Kwayo

Le Ngculungculu yase Afrika inatimbili tindlela lehlukengato, uma indiza noma ihleti entfweni, lomsindvo wayo ufana newe Bald Eagle yase America. Umas iseceleni kwesilulu kukhala kwayo kufana nemsindvo we ‘quock’ – lelensikati inelivi lelincane futsi leliphasi kunalelo lalendvuna. Iyatiwa kakhulu bese kukhala kwalenyoni kuyevakala futsi kwatiwa ngekutsi livi lase afrika. Le Ngculungculu yala Afrika ivama kubonwa ngatimbili ngekhatsi nangephandle kwesikhatsi sekuhlanganiswa, ngisho nekudibana kwato kuyabulala lokwentiwa nguletinye tato. Tichitsa sikhatsi sato lesinengi tihleti eceleni kwemagala kunekutsi tindize, futsi tiyaphumula ngekuhamaba kwesikhatsi lapha ngetikhatsi tasekuseni ngelihora lelishumi, nasetibulele, noma tibulala nanobe ngusiphi sikhatsi sekuhamba kwelilanga.

Indzawo Yato

Ivama kubonwa kakhulu ihleti tukwetihlahla letindze lapho kunemibono lemihle yemifula levulekile, elusentseni lelichibi noma eceleni kwelwandle, lapho kuyindzawo yato khona. Eceleni kwelichibi lelinekudla lokuningi lokutfolakalako, timbili tingadzinga libanga lelincane lelingaphansi kwemakhilomitha emanti kuze atfole kudla lokwenele, lefutsi eceleni kwemufula lomncane, tingadzinga budze lobumakhilomitha lalishumi nesihlanu noma ngetulu. Letinye tivama kuyaluka endzaweni tentele kubalekela simo selitulu lesimanti, lefutsi letinye tiyahlala khonalapho umnyaka wato wonkhe.

Lapho titfolwa khona

Tichitseke eNingizimu ye Afrika. Tatiwa kahle ngekhatsi nasetindzaweni te Rift Valley lakes.