Zehlalakuhle Yemfarigi

©Glenneis Kriel
I-South African Pig Welfare Code itlanywe bafuyi, bodorhodere benlwane, abathuthi, bezehlalakuhle kanye nabaphathi bebuhlabelo. Inzinze kun-principle ye-Five Freedoms principle ethethwe e-Farm Animal Welfare Council, ebizwa itjhaphuluko yokoma, indlala kanye nokungondleki,itjhaphuluko yokungaledhi, ukulimala kanye namalwelwe, itjhaphuluko yokobana ziphile ngokujwayelekile kanye netjhaphuluko lokungathuswa kanye nokugandeleleka ngokomkhumbulo.

Itjhaphuluko Yokungomi kanye Nendlala

©Glenneis Kriel
Ngokuya ngokomthetho lo, zoke iimfarigi kufanele zithole amanzi eneleko ahlwengekileko kanye nokudla.

Itjhaphuluko Yokungaledlhi

©National Pork Board and the Pork Checkoff, Des Moines, IA, USA.
Abantu abasebenza ngemfarigi kufanele barhone ukwenza imisebenzi yabo ngaphandle kokobana babange ukugandeleleki ngokomkhumbulo emfarigini. Emaplasini amakhulu, abasebenzi ngesinye isikhathi kunemisebenzi ethize abahlale bayenza isibonelo, ukutlhogomela iimfarigi ezisakhulako kwaphela, lokha abasebenzzi ebasebenza emaplasini amancani bangenza koke.
Ukuziphatha okungabanga ukobana zingaledlhi, ezine-code etlhadlhula ukuragwa kwemfarigi, ukusetjenziswa kwezinto zokuzirhodlha zegezi, iimbebhe, iinsimbi, iingodo ezibudisi nanyana izinto ezingazilimaza nanyana izithuse kanye nokuguga iimfarigi ngendlebe, ngomsila nanyana ngenyawo. Iimfarigi azingabotjhwa ngamadrada nanyana ngamarobhu, Nangana kungaba ngenywao, intambo kanye nomzimba.
Amazinyo wemfarizi eziduna akukkafaneli aphulwe, asikwe, ngaphandle kwalokha nakwenziwa ngudorhodere wenlwane asebenzisa i-anaesthesia. Amaputwana akukafaneli abotjhwe aze abe namalanga alikhomba ubudala. Indawo lapha iimfarigi zibekwe khona kufanele ihlale ihlwengekile ukuphungula ubungozi bokurhatjheka kwamalwelwe kwezinye iimfarigi nanyana abantwini nokukhandela ukusabalala ngokungahlwengeki.

Itjhaphuluko Ebuhlungwii, Ekulimaleni kanye Nemalwelweni

©Glenneis Kriel
Kufanele zihlolwe qobe malanga iimfarigi ukulungisa umraro ngaphambi kokobana uphume elawulweni, imiraro efana nokulumana imisila, nendlebe, ukugula, ukuzala khulu, ukugandeleka ngokomkhumbulo okubangwa mtjhiso nanyana makhaza. IImfarigi ezigulako nanyana ezitlhagisiweko kungafanela bona zihlukaniswe kwezinye zilatjhwe ngaphambi kokobana zingahlanganiswa nezinye. Ngokuya ngokomthetho lo, iimfarigi ezilimele khulu nanyana ezigulako kufanele zibulawe khonokho.

Itjhaphuluko Ekuziphatheni Ngokujwayelekileko

©Glenneis Kriel
Leli litjhuphuluko eliletha isitjhijilo khulu nakuziwa eemfarigini ezifuywa gehloso yokwenza inzuzo, khulukhulu exihlobene nokusetjenziswa kwemfarigi eziduna nanyana amahogo lapha zimunyisa khona. Iqiniso kukobana abalimi abanganayo itekhunoloji le bayonakalelwa, ngebanga lokobana iimfarigi ziyapholija amaputwane afe. Ngaphandle kwalokhu, iintlhogakalo zemfarigi zesimanjemanje ziyahluka kunezaleza zakade.
Ngokuya ngekwe-South African Pig Welfare Code, iimfarigi ezibekwa ngaphandle kufanele zithole indawo elungileko yokluhlala, zirhone ukuthola indawo engaba yi-5 square meters qobe ifarigi. Akukafaneli bona iimfarigi ziliswe zizifunele ukudla kodwana zibe namanzi aneleko wokusela nokudla. Indawo lapha kukhiqizelwa khona iimfarigi kufanele ifakwe ifentsi egodu kube nesikhundla esaneleko lapha zizokulatjhelwa khona nazigulako.
Amahogo wemfarigi angasetjenziswa kwaphela ngemva kwemveke ezilisumi nasithandathu, ngeskhatheso iimfarigi eziduna zingaphiwa ngayinye ngayinye, ngaphambi kokobana isikhathi sokuzithwala siphela, zihlale ngokutjhaphuluka nezinye iimfarigi eziduna. Amakhreyidi kufanele abe makhulu ngokwaneleko ukobana iimfarigi eziduna zirhone ukulala phasi ziledlha zirhone nokulula iinyawo. Indawo ephephileko enemibhede efuthumeleko yamaputwana kufane ibe khona esbayenapho.
Izindlu, amakhreyidi, amahogo kufanele zingatjeleli, zingabambi amanzi, zihlwengeswe qobe malanga, zibe nomthunzi kude nelanga, zinganuki nakumbi. Sinhala esanelako esingaba yi-0.85 square meter etlhogeka qobe ku-100kg weskhala ukukhandela ukupinyana.

Translated by Busisiwe Prudance Skhosana