White Faced Duck
IDada lobuso obumhlophe

© Shem Compion
White-faced Duck.

Ukwakheka nokuvela

Eziduna esele zikhulile zinesiquntu sohloko esingaphambili sombala omhlophe kuthi incenye yoke yehloko kanye nomphimbo ukufaka hlangana intamo nehloko zibe nombala onzima kanye namabala amhlophe encenyneni engaphasi yentamo, kuthi isifuba sayo sona sibe nombala ozotho nofana afana nowamantongomana, emahlangothini inombala onzima hlangana nomhlophe ombethe incenye engaphasi yomzimba, incenye yangaphasi kwamaphiko ihlombe kanye nomsila zinombala onzima. Umhlanazo kanye nencenye yamahlombe zinombala ozotho okufipheleko kanye nencenye yesiphetho sawo esinombala oligolide okuthunyileko, amehlo wona anombala ozotho, umlomo unzima, iinyawo, imizwani kanye nesikhumba esiphakathi kwawo zinombala ohlaza sasibhakabhaka okuqarheke ngonzima. Esikazi iyafana neduna kodwana yona inencenye yehloko kanye nentamo enamacatjhazana wombala orusileko. Nanyana inentamo ede kanye nemilenze yedada lemithineli, alinaso isikhathi sokuditjha emithini kodwana zizwana nokuhlala ehlabathini yemabodeni wemilambo. Iziphatha ngendlela yamarhansi kanye nalawo abizwa ama-swan ukudlula idada elijayelekileko.

Ukudla/idayethi

Zidla iimilo zangaphasi kwamanzi kanye nembewu yeemilo zemanzini, kanye neemilo ezibizwa nge-molluscs, iinlwani ezincani zemanzini kanye nezinganamigogodlha ezifana neenunwana zemanzini,zibuthelela ukudla kwazo ngokuphapha nokuthaya.

Ukubekelisana nokuhlangana neduna

Iindleke zazo zakhiwa ngamakari phasi ehlabathini esemanzini kanye nemigodini yemithi. Emagatjeni womuthi ozimforogo adlala indima eqakathekileko ekwakheni ubudlelwana obuphakathi kweembili. Ziba nesidleke esakhiwa ngamaqanda asithandathu ukuya kalisumi nambili begodu zombili eduna nesikazi zifukamela amalanga amasumi amabili nobunane ukuya kamasumi amathathu. Amadzinyanazo ziwafihla hlangana neemilo zemanzini.

Ukuziphatha kwazo

Zimihlobo ephilisanako ngemihlambi neenqhema zamalunga abalelwa emakhulwini. Ukuqhobana kwazo kuthuthuke khulu begodu isenzwesi siqakatheke khulu ukugcina ubuhlobo bazo banaphakade. Zivamise ukubuthelela ukudla ebusuku, begodu ziphapha khulu ngomnyama. Kunesivumelwano nofana ukuzwana naziza endleleni ezitjhagala ngayo. Itjhada lazo livamise ukutholwa nofana lizihlotjaniswa nendlela yalezo ezibizwa nge-fulvous. Ivamise ukwenza itjhada eliphzulu kanengi, nalelo elibizwa nge-multisyllabic begodu lizwakala lihluke khule kunelamadada. Aduna nasikazi anesililo nofana itjhada elihlukileko begodu leyo kuyindlela yokuqinisa ubuhlobo bazo.
Ubuhle bayo nangendlela eyakheka ngayo iyenza bona ibe ngenye yeenyioni ezihle zalezo zemanzini. Zivamise ukuba ngemihlambi. Ziqeda isikhathi eside zihlezi emabodeni welingeqadi lamanzi. Ukubuthelela ukudla kwenzeka khulu ebusuku kuthi emini ziditjhe eqadi emabodeni wamanzi, zivamise ukuba ngamalunga anagbalelwa emakhuwini ambalwa, bese ziditjha ngokuziqhoba nokuqhobana. Amadada abizwa ngama-whistling ducks azwana nemithi khulu ukudlula eminye imihlobo yamadada eminengi, ziqeda isikhathi esinengi ziditjhe amagatjeni wemithi. Zimhlobo othaya msinya khulu kodwana azivamisi ukwenza lokho ngaphandle kokulandelela ukudla.

Indawo yokuhlala/ ikhaya lazo

Zitholakala emadamini, emachibini, emilanjeni, emadamini wesoritjhi kanye namabaleni walapho kurhurhule khona oonkhukhula. Emanzini atjengileko, eeyalweni ezivulekileko ezifana nemachibini, emidzweleni. Kesinye isikhathi zitholakala emanzini angatjhingiko lapho kuvulekileko.

Lapho zitholakala khona

Zitholakala enarheni ye-Zimbabwe, Mozambique, eTlhagwini ye-Namibia, ePumalanga ye-Botswana kanye neencenyeni zePumalanga yeSewula Afrika.

Igama lesi-Latin

Dendrocygna viduata