Kudu
Ibhalabhala

© Roger de la Harpe

Igama

Ibhalabhala [Tragelaphus strepsiceros]

Ukwakheka Nokuvela Kwayo

Amabhalabhala abonakala ngemehluko emibili phakathi kwalawo aduna kanye nasikazi ngokuthi iinkunzi zakhona zibaneempondo ezide, ezisongeneko, ezifinyelela isilinganiso sobude obubalalwa emithani yinye nobuname (1.8 m). Iimpondo zamabhalala zikhula ngokupheleleko eemnyakeni esithandathu yobudala, begodu iinkunzi zakhona zikulu kunalezo ezisikazi.
Iinkunzi zingaba nesilinganiso sobudisi obungabamakhilogremu amakhulu amathathu (300 Kg) kanye nesilinganiso sobude obuphakamileko obungaba yimitha yinye nane (1.4 m). Ezisikazi zinesilinganiso sobudisi esingaba makhilogremu amakhulu amabili nesumi (210 Kg) kanye nesilinganiso sobude bokuya phezulu obuyimitha yinye namasumi amabili nahlanu (1.25 m). Anombala onzotho okukhanyako ukuya kiloyo omlotha okuqarhwe nonzotho, abe namabala wemida emhlophe nehlukahlukako ngendlela eyakheke ngayo, ehleleke ngayo, kanye nobukhulu bayo. Linepandla eyakheke njengeledere u-‘V’ kanye namacatjhaza amhlophe abonakala emihlathini.
Anomdlengo wobuboya obude obuthoma ngemva kwehloko bukhambe nomgogodlha buyokuphumela emsileni, kanye nesilevini salo ukuya emathunjini kunoboyobu.

Ukudla/Idayethi

Njengesilwani esikhamba sizuma ukudla, ibhalabhala lidla amakhambi wemithi kanye newemitjhana nofana iinthurhu, athanda neenthelo,iimbewu zemithi kanye nemihlobohlobo yamathuthumbo. Adla imithi efaka hlangana iinkghopha, izambana lomango, intolwana neminye imitjhana yomango.

Ukuzala Nokukhulisa

ESewula Afrika isikhathi sokujarha nokulungela ukujarha siba phakathi kwenyanga kaSihlabantanga kanye noMrhayili. Azikavamisi ukuzala kesinye nesinye isikhathi.
Eemvekeni ezine ukuya kezisithandathu zokuthoma amakonyana alala endaweni efihlakeleko kuthi abonina baphele bawavakatjhele ngehloso yokuyowamunyisa. Amabhalabhala asikazi akha umhlambi wawo namakonyana ongaba mabhalabhala amane ukuya kalisumi.

Ukuziphatha Kwawo

Imihlambi yamabhalabhala amasumi amabili ivamise ukuhlukana ibe mihlambi emibili. Amakonyana asikazi aragela phambili ahlale nabonina kuthi aduna azithomele wawo umhlambi weentjhimani naselele akhule ngokwaneleko begodu alungele ukujarha.
Iinkunzi zihlanganyela nomhlambi wamabhalabhala asikazi ngesikhathi sokujarha kwaphela kodwana kesinye isikhathi sonyaka akhetha ukuhlala kezinye iindawo. Iinkunzi ezikulu zivamise bona kube ngizo ezilabusa khulu emhlambini.

Ikhaya lawo/Indawo yokuhlala/Isikhundla

Amabhalabhala athanda ukuhlala emahlathini aminyeneko, agcwele iingodo kanye neentabeni ezinemitjhana, emahlathini we-Knobthorn ase sciwini se-Kruger National Park kanye nemaplasini weenlwani asesifundeni seMpumalanga, emahlathini we-Mopane and Miombo wesiFundeni seTlhagwini kanye neTlhagwini-Tjhingalanga ukuyela kezinye iindawo eziphambili

Lapho Atholakala Khona

Amabhalabhala asabalelel iSewula Afrika, eendaweni ezijayelekileko zeembandana, kilezo ezizijameleko begodu ayatholakala emaplasini amanengi.

Iimbalobalo Zipilwawo

Igama lesi-Latin: Tragelaphus Strepsiceros
Isiliganiso sobudisi (esikazi): 200 kg
Isilinganiso sobudisi (eduna): 250 kg
Isikhathi eskambiso yokumitha: 7,5 months
Isibalo / inani lamakonyana: 1 calf
Isilinganiso sobudiso ekuzalweni: 16 kg
Umhlobo nofana irhemo: Artiodactyla
Umndani: Bovidae
Iimpondo: 125 cm
Ukuzala nokukhulisa: Ikonyana linye lizalwa kesinye nesinye isikhathi sonyaka, kodwana inengi lawo azalwa phakathi kwesikhathi sehlobo ngemva kwesikhati sekambiso yokumitha esiziinyanga ezilikhomba.

Ihlathululo Ngemitlhala

Zineenqatha ezide, ezinqophile kunalezo zomhlobo we-Nyala, kodwana zilingani ngobude nalezo zomhlobo we-Blue Wildebeest kodwana zona azikajayeleki khulu. Ubude bazo busilinganiso esimasenthimitha abunane ukuya kalithoba (8-9 cm).