Imiraro Ejwayelekile Yokungagayeki kuhle Kokudla Ngemathunjini Emfarigini

Ubuhlungu Emathunjini

©National Pork Board, USA
Ubuhlungu emathunjini bungabangwa zinlonda ngemathunjini, nokungahlali kuhle kwesinye sezitho yazo zomzimba, ukuqurhelana kanye namanye amalwelwe, afana ne-African Swine Disease. Hlangana kwamatjhwayo la, kubonakala iimfarigi zizisonga umgogodlha ngebanga lokuzwa ubuhlungu, zibubula, ziquma nanyana zimemeza.
Ukuselapha
Ukwelapha ubuhlungu bamathumbu, umfuyi utlhoga ukuthola unobangela wobuhlungu abelaphe.

Iinlonda Ngemathunjini

Amatjhwayo wokobana ifarigi itjhwenywa zinlonda ngemathunjini abonakala ngokobana ihlanze, izwe ubuhlungu ngemathunjini kanye nobulongwe obunegazi elinzotho eliqaleka inga yikofi. Iimfarigi ezisikazi ngizo ezivamise ukubanjwa bulwelobu.

Inlonda ngemathunjini zingabangwa zizinto ezithize. Ngokuya ngekwe-Pig Site article, vane ukudla okudliwa zimfarigezo zinganawo amaprotheyini aneleko, imithiya nanyana i-zinc. Nakungasiinjalo ileveli yamandla wokudlokho vane iphezulu nanyana imumethe ikoroyi nanyana amafutha amanengi. Iimfarigi ezinenlonda ngemathunjini kungenzeka kobana azitholi ukudla kuhle, ukudla ezikudlako kutlhayela ivithamini E nanyana i-selenium.
Naziza entlhogakalweni zomzimba, kungenza bona iinthako ezisekudleni kwazo zincani khulu nanyana ubuswe obukuma-cereal nanyana ekudleni kwazo kuphezulu khulu. Lokha nazithuthwako ngenthuthi, iskhathi ezisihlale zingadli, iphetheni engafani yokuzipha ukudla nanyana ukungabi khona kwamanzi kuhle kungarholela emirarweni.
Ukuzelapha
Iinlonda ngemathunjini zingakhandelwa ngokobana uphe iimfarigi ukudla okulinganisekileko okunenthako ezingasifeyini khulu. Ihlangano ye-South African Pork Producer’s Organisation (SAPPO) kumanuwali yabo ye-Pigs for Profit, bayelelisa abalimi bona belaphe iimfarigi ngokufaka i-50% bran ekudleni kwemfarigi, baziphe ukudla okuhlaza, okufane ne-luseni, nanyana utjani nokobana bazijove nge-potentiated sulphonamide (Trimethoprim).

Ukuhlanza

Iimfarigi zingathoma ukuhlanza ngamabanga ahlukahlukeneko, amanye ayingozi ukudlula amanye, Isibonelo, zingaba nenlonda ngemathunjini, zigule, nanyana kungenzeka bona zidle into enetjhefu nanyana eyenze bona amathumbazo abebuhlungu nanyana zidla ukudla okunganazakhi mzimba.
Ukuzelapha
Ihlanzeko ingarhelebha ukukhandela ekutheni zihlanze. Tjheja ukhandele kobana zingadli itjhefu. Umthamo wetswayi ekudleni kufanele uphungulwe begodu iimfarizi zithole amanzi amanengi ukukhandela ukobana zingabanjwa yitjhefu esetswayini.
Unobangela wokuhlanza kutlhogeka alatjhwe. Njeke nawunganaso isiqiniseko, thinta udorhodere nanyana i-technician yezamaphilo wenlwane. Ihlangano ye-American Minim Pig Association iphakamisa bona abafuyi bangaphi iimfarigi ukudla kuze kudlule ama i-iri asithandathu ngemva kokobana ihlanzile ukwenzela bona amathumbu aphumule begodu baphungule umthamo wamanzi abazipha wona baziphe incenye yebhigiri lamanzi ngemva kwe-iri ihlanzile.
Bangazipha amanzi godu nange kuphele ama-iri asithandathu zingakahlanzi godu. Ukudla bangazipha godu buthaka, bathome ngokudla okuthambileko iskhathi esingaba yivee ngaphambi kokobana ifarigi ibiselwe ekudleni okujayelekileko.

Translated by Busisiwe Prudance Skhosana