Ikhambo Lejele i-Robben Island

Abahlahli Bendlela Bejele

©Tracey Derrick
Ngemva kwekhambo lebhesi, iimvakatjhi zingeniswa esangweni lejele bese kuthoma ikhambo eligandelelisa umkhumbulo nelizwisa ubuhlungu. Incenye yevakatjhweli lidoswa phambili sibotjhwa salokha sepolotiki, ukuzwisisa izinto ebezenzeka lapho kwenza bona ikhambelo likhumbuleke belithuse khulu.
Isiberegi sejeleso esikakufundeli ukwenza lokho,begodu akunaphepha esililandelako. Nanyana kunjalo ngitjelwe bona inengi lembotjhwezo sele labelana ngokobana kwakunjani lapho begodu ukutlhadlhula kwabo ipilo yejele kuyafana begodu kunamandla. Ngabuza isisebenzi sakhona u-Derrick Basson, bona kwakunjani ukubuyela ejele njengesisebenzi isihlahla indlela sakhona, ipendulwakhe yayingenembako.
UDerrick waphendula ngokuthi yena nembotjhwa ezinengi zakade ebabuyela bayokusebenza eshlengelenesi, benza njalo ngombana gade bangasebenzi begodu gade batlhoga umsebenzi. UDerrick wangikhumbuza bona inengi lembotjhwa lakhitjhwa ngaphandle kokobana lithole ukululekwa ngokomkhumbulo nanyana ukuphiwa umsebenzi, nekwaba buhlungu khulu.
Abahlahlindlela bejeleli basebenza budisi. Kukunje kunembotjhwa zakade ezingaba ma-15 zepolotiki ezisebenza eshlengeleni, lokha ngeskhathi samaholide, bakghona ukuba namakhambo asithandathu ngelanga lokhu kuyadinisa njengomsebenzi we ofisini, kodwana uDerrick ungiqinisekise bona ukuthola kuyinto ebhadalako ngelinye nelinye ikhambo. Kuyinto evumelekileko ukupha abantu abasihlahlela indlela imali, kodwana iimvakatjhi ezinengi ziyabaqhawula lokha nazikhambako.

Ikerege Yesihlengeleni

©David Fleminger
Nawungaphandle, ijeleli liphasi, lakhiwe ngamatje anzima. Libhodwe mathawa amade wokugada ajame njengesotja ewugwini elinye nelinye lomakhiwo le.
Lapha kudlalelwa khona ibholo kuzombelezwe yidrada phezulu ebayifake i-bob wire ehlangothini lejele, nekukulapho iimbotjhwa gade zihlalela khona ibholo lenyawo.
Ikomidi yezemidlalo ye-Robben Island gade ihleleke kuhle ipha boke abadlali iintifikeyidi lokha nabadlalileko.
Ngeqadi kwejele kunesonto elincani laka-Sayed Adurohman Moturu, ogade amdosi phambili wama-Arab we-Madura.
Gade amntwanekosi we-Indonesia owaqothwa e-Robben Island ngokudosa phambili iindaba zepolotiki zokwala ama-Dutch Each India Company, wafela eshlengelenesi ngonyaka ka-1754.
Umzimbakhe wabulungwa e-Jakarta, kodwana ama-muslims asenza ivakatjho esondwenelii kusukela eminyakeni ama-250 eyadlulako, ngitjho nalakho isihlengelesi nagade silijele lebandlululo. Umakhiwo wanje okhona wakhiwa ngonyaka ka-1969, begodu umnyanya obizwa bona yi-Khalifa usabanjelwa khona minyaka yoke.

Amaseli Ahlanganyelwako Wejele

©Tracey Derrick
Nawukhamba hlanu kwedrada esele ikghora ezombeleze umakhiwo wejele lo, umuzwa onzima wokuzisola kuba ngathi uvumbuka ehlabathini. Msinya uzithola sele usejele.
Uthoma ngokujama emaseleni wejele ahlanganyelwako, ase-Block A. Lapha zoke iimvakatjhi zihlezi emabhangeni abekwe eduze kweboda lemaseleni, isihlahlindlela senu sizonitjela bona kwakunjani ukuhlala ngaphakathi kwejele, begodu atlhadlhule bona iimbotjhwa zazikhalinywa njani ngendlela ezahlukahlukeneko. Namhlanjesi amaseli lawo akanalitho begodu amakhaza khulu kodwana umuntu angaziqabangela bona aye zele kanangani, netjhada ekhabe lilapho.
Isthombe sombala okhanyako esisebodeni siyalinga ukukhazimulisa izinto kancani kodwana safakwa ngemva komnyaka ka-1991, lokha zoke iimbotjhwa zepolotiki sele sezikhitjhiwe. Ukusuka emaseleni ahlanganyelwako usiwa ejaridini lekhotho lapha udlula khona ama-ofisi ahlukahlukeneko uze uyokufika emakhiweni wejele. Kulapha isibhedlela, i-ofisi labarhubhululi kanye namaseli ehlukaniswe namanye egade akhona lapha abadosi phambili bepolotiki gade bahlala khona.

Ijarida Lokuzithabulula Elidumileko

©Tracey Derrick
Ngemva kokukhamba ephasijini erasako, uphuma emnyango okukhiphela ejaridini lekhotho, elizombelezwe maboda amakhulu. Leli lijarida lokuzithabulula elidume khulu lapha uMandela nezinye iimbotjhwa eziyingozi zazihlala khona amairi ambalwa elangeni ngaphambi kokobana babuyiselwe enkumbeni zabo zokulala ezilingana nebhokisi lamanyathelo eliseduze. Kwanjesi ijarideli seli lizele ngenthombe ezikulu zabantu abadumileko ekhe babotjhwa lapha. Ngikho uMandela nabanye basebenza ukulima ingadi encani ngehlangothini elinye lejarida, balinga ukuzithabisa.
Ngemva kokukhuluma kancani ejarideni lekhotho, lapha umhlahlindlela asithladlhululela khona bona abadosi phambili abahlukene nabanye gade bakghona njani ukukhuluma nezinye iimbotjhwa ezingaphandle ephasini. Lapha kunereyi lamaseli ahlukeneko akhamba ngamabili ephasijini edweni ekhanyako.Kwanjesi sesiseseleni edume khulu i-cell no5, e-Block B. Lapha kusekumbeni encani egade ihlala esinye isibotjhwa esidume khulu sango-twentieth century, uNelson Mandela.

Translated by Busisiwe Skhosana