Simo Semtimba Lesifakako eTimbutini Telubisi

©Courtesy of American Dairy Goat Association
Simo Semtimba sikali semtimba lesigciniwe esilwaneni. Simo semtimba wesilwanesikhomba linani lemafutsa kanye nemaprotein (emamasela) lagciniwe lakhonela kunakekela, kumitsa nekukhicita. 'Simo Semtimba Lesifakako' (BCS) lithuluzi lelibalulekile kubafuyi/balimi kuletsa lomkhicito, wekudla kanye nekunakekelwa kwetilwane. Simo Semtimba Lesifakako (BBCS) sitsatsa tintfo letehlukile kutimbuti telubisi kufana nesigaba selactation phindze kwachubekisa ilactation, silinganiso semkhicito, sigaba selactation lesilungele kuhlanganiswa, umnyaka ekucaleni lomusha kanye nekuma kwemtimba.
Imbuti idla lokukhetsiwe futsi atigayi lokutintsambo kanjalo netinkhomo kanye netimvu. Ngakoke, timbuti telubisi atikhoni kugcina simo semtimba etjanini lobungakalungiswa bona bodvwa. Tidzinga emandla kanye nemaprotein langetiwe, lokungaba tjani lobomile lobubutsisiwe.
Linani le Saanen imbuti yelubisi yase U.S ikhokhs ngetulu kwa 5% emtimba wayo ngesisindvo ngelubisi elangeni linye, ngetulu kwemakhulu lamatsatfu nesihlanu-ngelisuku (inyanga-yelishumi) yekkumunyisa. Ngekwengeta, angakhokha kusuka kumunye kuya kulabasihlanu bantfwana ngemnyaka. Lesisigaba sekukhicita sidzinga sigaba lesikahle senutrition.
Sisindvo sembuti siyashintja ngesikhatsi semjikeleto we lactation nekuhlangana. Tilwane letikhicita -lokusetulu tingehla emtimbeni ngemuva kwekutfola bantfwana kanye nangesikhatsi lesisetulu selactation, ngako kudla kumele kuncishiswe kwentela kusekela emanutrition lapho kudzingeka khona. Kushintja kwemtimba kumele kwehliswe ngekulungiselela luhlelo lwekudla.
Ngesikhatsi sekutsatsa ilactation, imbuti itsatsa emafutsa ayo labekiwe bese ibancama. Ngesikhatsi sasekugcineni idzinga kufaka sisindvo futsi kwentela kutsi ikhone kuba nemafutsa lanele lagcinelwe kumitsa lokutawulandzela ne sikhatsi. Akukwajayeleki kutsi imbuti lensikati ilahlekelwe simo semtimba ngesikhatsi sesomiso.
Lababuke timbuti telubisi bavame kukhetsa kutinaka (ngesikhatsi sekucala sebantfwana) letinye letinsikati enyangeni yelishumi nakubili ngemnyaka ibe ibambe lokunye emuva kufana ne "minyaka leyomile" besetitinaka ngetinyanga telishumi nesiphohlongo noma temashumi lamabili nakune.
Letinhlobo letehlukene tidzinga luhlelo loluhlukile lwekudla bese kuphuma umphumela lohlukile we BCS. Iminyaka yekusenga yenteka enyangeni yesikhombisa kuya kuyemfica ngemnyaka ibe ichubeka ngekukhula njalonjalo isesemitsi.
Tivame kuba neSimo Semtimba Lesifakako lesiphansi natiphumulile futsi kuvame kungakhonakali kutsi kutsi kusengwe lokungetulu. Letinsikati letiphumula etinyangeni letilishumi nesiphohlongo kuya kuletimashumi lamabili nakune tivama kukhomba Simo Semtimba Lesifakako lesisetulu futsi kumele tinakwe kutsi tinciphise - simo ngaphambi webantfwana.
Letinye tindlela (ngaphandle kwekudla) kungahlasela simo semtimba kutimbuti telubisi. Loku kufaka tilwanyana letincane letiphila kuletinye tilwane, emagciwane etibi, sifo semagciwane noma letitsatselanako kanye netinkinga tematinyo.
Simo semtimba lesifakelako etimbutini telubisi sihlukile kunaleso setinkhomo telubisi. Timbuti tigcina emafutsa ato kumatfumbu. Ngakoke lendlela yesimo semtimba lesifakelako setimbuti letikhulisiwe ifaka sikali semafutsa ebrisket kanjalo nekuvalwa kwemafutsa esigodzini se lumbar.

Translated by Phindile Malotana