Ukuhlolwa Kobujamo Bomzimba Embuzi Zebisi

©Courtesy of American Dairy Goat Association
Ubujamo bomzimba besilwane busimedo salokho okubekelwe ukusetjenziswa esilwaneni. Ubujamo bomzimba butjengisa inani lamafutha nokudla okwakha umzimba okubekelwe ukulonda, ukuzithwala nokukhiqiza esilwaneni. Ukuhlolwa kobujamo bomzimba besilwane (BSC) kulithulusi eliqakathekileko kubalimi ekutheni bakhulise umkhiqizo, ukupha iinlwane ukudla nekutlhogemeleni ubuphilo beenlwane zabo. Ukuhlowa kobujamo bomzimba (BSC) kuhlukile eembuzi zebizi kufana nesiteji sokumunyisa nesokumunyisa okungezelelweko, izinga lomkhiqizo, isiteji sokumunyisa esihlobane nokukhulisa, iminyaka sukela izalwa nesakhiwo somzimba.
Imbuzi Isilwane esikhethako ekudleni begodu ayetjisi umthiya njengenkomo nezimvu. Ngalokho. Iimbuzi zebisi azikghoni ukondla umzimba ngamadlelo angakahlumi kuhle wodwa. Zitlhoga amandla angezelelweko nokudla okwakwa umzimba, khulukhulu okunezakhi nofana ama-legume wehayi. Imbuzi yebisi yomhobo ye-Saanen elisenarheni ye-U.S ikhiqiza ibisi elingaphezulu kwe-5% kobudisi bomzimba wayo ngelanga, ngaphezulu kwamalanga ali-305 (iinyanga eziyi-10) emunyisa ngazo. Ngokungezelelweko, ingakhiqiza imbuzi yinye kufikela kwezihlanu ngonyaka. Izinga leli lomkhiqizo lidinga izinga elifaneleko lokondleka komzimba.
Ubudisi bomzimba wembuzi buyatjhuguluka ngesikhathi sokukhulisa nokumunyisa. Iinlwane ezikhiqiza ibisi khulu ziyehla ngokomzimba ngemva kwesikhathi sokukhulisa nokumunyisa, ngalokho kufanele kukhutjhulwe ukudla ezikuphiwako ukwenzela ukondleka komzimba okutlhogekako. Ukutjhuguluka kobudisi bomzimba kufanele kwehliswe ngokuhlela kuhle ihlelo lokudla. Ngesikhathi lapho imunyisa khulu amaputwana, imbuzi ithatha emafutheni womzimba wayo bese iyonda. Kuthi lapho nasele sekuzokufika isikhathi sokobana ilise ukumunyisa, ithome yondleke ukwenzela bona ibenamafutha aneleko emzimbeni izokukghona ukuzithwala nokumunyisa godu. Njeke akufuneki kobana iimbuzi zilahlekelwe bujamo obuhle bomzimba ngesikhathi sesomiso.
Abafuyi beembuzi zebisi esikhathini esinengi bakhetha isikhathi sokubeletha nokumunyisa kwembuzi kokuthoma, abanye bakhetha lokha sele ineenyanga eziyi-12 kwesinye isikhathi babamba iimbuzi ezinganabisi isikhatjhana kufikela lapho zinennyanga ezi 18 nofana 24 ngaphambi kobana zingabeletha bezimunyise. Iinqundo lezi ezahlakahlukeneko zitlhoga bona zidle emadlelweleni ahlukenekeko nazizokuletha imiphumela eyahlukeneko kuBCS. Iimbuzi ezinebisi zizithwala nazineenyana ezi-7 kufikela ku-9 begodu ziragela phambili ngokukhula nanyana zisazithweleko. Esikhathini ezinengi ubujamo bomzimba (BCS) bazo vane buphasi ngesikhathi sokubeletha nokumunyisa begodu akukghonakali bona iimbuzi ezinebisi zifunzwe khulu. Iimbuzi ezibeletha bezimunyise eenyangeni ezi-18 kufika ku-24 esikhathini esinengi zitjengisa ubujamo bomzimba (BCS) obuphezulu begodu kufanele butjhejwe ngaphambi kobana kufike isikhathi sokubeletha nokumunyisa.
Eminye imithelela ngaphandle kweyokufunza ingathikameza ubujamo bomzimba beembuzi zebisi. Kufaka hlangana ama-parasayidi, amalwelwe, amavayirasi nofana ama-bacteria kanye nemiraro yamazinyo. Ukuhlolwa kobujamo bomzimba eembuzi zebizi kuhlukile kunalokho kweenkomo zebisi. Amafutha weembuzi ahlala hlangana namathumbu. Ngalokho ihlelo lokuhlolwa kobujamo bomzimba bembuzi elenziweko lifaka hlangana isimedo samafutha wesifubeni nesimedo samafutha aleke umgogodlha.

Translated by Lizzy Shongwe