Oribi

© Nigel Dennis

Ligama

Oribi

Kutiveta Kwayo

Lenanyamatane lencane lenemusa inebudze, nentsamo netinyawo letincama. Tindlebe tisandingilizi. Sigogo sayo sibovana nalokunsundvu nelokumhlophe etindzaweni letingaphansi. Umsila we Oribi umnyama.
Lokwakheleke dvute nemakona langekhatsi kwemehlo tindingilizi letimbili letivikele emehlo. Ngulamadvuna kuphela lanetimphondvo letimfisha, leticondzile letimashumi lasiphohlongo kuya kulalikhulu nemashumi lasiphohlongo ema mm, lakente endingilizi ngaphansi. Ngasemuva iphakeme kancane kunangaphambili.
Lamadzala lamadvuna akala emakhulu emashumi lasitfupha ngem mm ngasemahlombe aphindze akale lishumi nakune ngema kg. lamasikati makhudlwanyana kunewesilisa. Ioribi ikhombisa kwehluka “ngekuzubazuba” noma atsatsa tinyatselo nakacwayiswa, lokwenta izube kakhulu ngetinyawo leticondzile letiya etulu.

Kudla Kwayo

Idla tjani lobuhlumako kakhulu,besengemalanga idla kudla lokusetulu njengetimbali. Noma ivela etindzaweni letinemanti, ayikaphepheli emantini langetulu kwemhlaba.

Kwakhiwa/Kwentiwa

Silwane lesakhiwa ngesikhatsi futsi la Ningizimu Afrika kutala kwayo kwenteka ngenyanga yeLweti noma Ingongoni. Tinesikhatsi sekumitsa emalanga lamakhulu lamabili nelishumi bese emvakwaloko kutalwa ioribi lencane.
Lamancane ema oribi afihlwa inyanga yinye, bese lomake uyabuta ngetikhatsi atomunyisa umntfwanakhe. Lamancane alunyulwa nakanetinyanga letine noma letisihlanu.

Kutiphatsa Kwawo

Titfolwa ngemacembu esitsembu lesincane lesinalendvuna yinye nalamasikati lamabili. Lamacembu endzawo, futsi ayayilwela indzawo yawo lengemashumi lamabili nesihlanu kuya kulalikhulu ema ha ngebukhulu.
Lamadvuna asendzaweni acosha lamancane ecenjini lemndeni, kantsi lamancane lamasikati ahlala sikhatsi lesidze aze akhone kucala kwakha emacenjana awo ekuhlangana. Njengoba kumcoka kugcina budlelwane, umndeni uvama kwenta umcimbi wekwenta manyolo, noma tincumbi tebulongo tinganakwa.

Indzawo Yato

Titsatsa tindzawo letinemanti, tjani, letivulekile netjani lobubutsisiwe, nasemahlatsini lakhanyako.

Lapho Atfolwa Khona

Kusakateka kwawo kuncane futsi akuchubeki. La Ningizimu Afrika ema Oribi abonakala etindzaweni letisenyakatfo yempumalanga ye Cape, KwaZulu-Natal, Mpumalanga, nasetindzaweni letinenombolo lencane lechubekela enyakatfo yempumalanga eFree State kanye nase Swaziland. Ambalwa empumalanga ye Caprivi lese Namibia nase nyakatfo yempumalanga endzaweni lese Botswana.

Luhla Lolutsetfwe

Latin name: Ourebia ourebi
Sisindvo (Sifazane): Siphohlongo kuya kumashumi lamabili ema kg
Sisindvo (Silisa): Lishumi nakunye ku lishumi nesikhombisa sema kg
Budze (Sifazane): Likhulu lema cm
Budze (Silisa): Likhulu lema cm
Sikhatsi lesimitsako: Tinyanga letisikhombisa
Inombolo yaletincane: Munye lomncane
Order: Artiodactyla
Umndeni: Bovidae
Timphondvo: Lishumi nakutsatfu ngema cm (kubhalwe – lishumi nemfica ngema cm)
Kwakhiwa/Kwentiwa: Litfole linye litalwa ngenyanga yeMphala kuya ku Ingongoni emva kwekumitfwa tinyanga letisikhombisa noma ngetulu.

Inchazelo ye Spoor

Emasondvo acondza phambili. Yincane kune Steenbok’s. lunyawo lwangemuva ludze.