Lokufanele Kwentiwe Eplazini Lelibisi

©Rykie Visser Agrinet
Balimi labacedza kufika kufanele bati lokufanele bakwente eplazini lelibisi nelwati letinkhomo. Leli lwati lisati kutsi wati kutsi letinye tintfo tentiwelani kute ibhizinisi ihambe kahle. Ngoba tinkhomo telibisi ngito letihamba phambili eplazini, tinkhomo letimunyisako ngito lekufanele tiletfwe kucala eplazini lelibisi. Ngalena ndlela, usheshe wente imali ngekutsengisa libisi. Liplazi lelikahle nguleli lelinetinkhomo telibisi kanye netinkhomo letindvuna.

Kugayeka Kwekudla Esiswini Senkhomo Yelibisi

Tinkhomo telibisi tigaya kudla ngendlela lehlukile. (Tilwane letimunyisako njengetinkhomo, timbuti, timvu – tidla futsi tigaye tihlahla ngendlela lehlukile).
Kugayeka kwekudla etilwanene letimunyisa letineboya kwenteka esiswini lesihlukaniswe kayi4. Loku kwentelwa kutsi tikhone kugaya kahle kudla, njengekudla lokungadliwa ngebantfu.
Lesisu lesihlukene kayi4 iReticulum, rumen, omasum kanye neAbomasum. Lesisu lesihlukene kayi4 sisebenta ngendlela lefanako. iRumen lephetse emalitsa langu160 yenta 80% walesisu. Icuketse tintfo letinyenti, njenge protozoa, kanye naletinye tintfo. Leti tintfo tigaya lokudla, loku bese kuniketa inkhomo emandla lewadzingako kutsi yenta libisi.
iRumen lephilile iya ngekutsi tjani bungakanani esiswini senkhomo. Kepha, ngoba tintfo letifaka emandla tincane etjanini, kudla lokuhlangene njengembila, iWheat, barley kanye ne oats tidliswa inkhomo kute inkhomo ikhone kukhicita libisi lelanele. Loku kudla kuhlanganiswa nema minerals kanye neliswayi entfweni lehlanganiswako.

Libisi Lelikhicitwa Nguletinkhomo Telibisi

©Dr Carel Muller
Kucala sikhatsi sekukhicita libisi, tinkhomo kufanele titale. Tinkunzi kanye netinkonyane letitalwako kuloku. Ematfole etinkunzi asheshe abulawe abulawele inyama yawo, inyama yalawa matfole yatiwa njengenyama lebitwa ngekutsi yi veal sisindvo sakhona asindluli ku 100 kg.
Ematfole lansikati kufanele kube ngiwo lavala sikhala salawa matfole labulewe. Ematfole lamasikati akhuliselwa kutsi nakafika eminyakeni lemibili abe sekacala atala. Kwehlisa sikhatsi sekutala kusita kutsi unciphise tindleko tekukhulisa. Lemali yekukhulisa tinkhomo letitalako uphindze uyente nakufika sikhatsi sekusenga. Leti tinkhomo letikhicita libisi ungaphindze utitsengise ngemali lesetulu kunaleyo loyisebentisile utikhulisa.
Libisis lelikhicitwa tinkhomo liya ngekutsi hlobo luni lwetinkhomo telibisi, nendzawo letikhulela kuyo kanye nekutsi titfola luhlobo lokudla lolunjani – ngiko lokunemtselela lomkhulu. Kutsi tinkhomo tikhicita libisi lelingakanani kulandzela indlela lejwayelekile. Emuva kwekutala, umkhicito welibisi uba munyenti, umkhicito uba mukhulu kakhulu emavikini langu 6 kuya ku8 emuva kwekutala. Emuva kwaloku umkhicito uba sezingeni lelifanako sikhatsi bese uyacala uyancipha ngekuhamba kwesikhatsi nakusolo kukhula ematfole.
Kuncipha kwemkhicito welibisi kwentiwa kudla lokudliwa inkhomo kanye nekutsi hlobo luni lwenkhomo. Libisi lelikhicitwa ngesikhatsi sekumunyisa kuya ngesikhatsi lesisetulu sekukhicita kanye nekutsi libisi liba ngakanani emuva kwaloko. Konkhe loku kubonisa kutsi inkhomo yelibisi itowenta imali lengakanani ngelibisi layo.
Libisi lelikhicitwa inkhomo emuva kwekutala litfole layo lekucala, lijwayele kubonisa kutsi lenkhomo itokhicita libisi lelingakanani ngesikhatsi sayo. Loku yintfo lekufanele uyibheke nawutsenga inkhomo yelibisi.
Emuva kwekutala litfole, tinkhomo tiba nelibisi emalanga langu300, emuva kwaloko tiyomiswa kulungiselwe kutsi titale futsi. Uma kumatima kutsi tinkhomo tikhulelwe, tingaba nelibisi sikhatsi lesidze kuna 300 wemalanga; kepha, kufanele tonyiswe emalangeni langu 50 kuya ku 60 kungakafiki lilanga lekukhulelwa futsi.