SQLSTATE[HY000]: General error: 144 Table './aatc/tiger_page_view' is marked as crashed and last (automatic?) repair failedKunakekelwa kwe Tilwane kanye Nemtsetfo

Kunakekelwa kwe Tilwane kanye Nemtsetfo

©Chris Daly
Tilwane ngutinye letiyinkinga lenkhulu letfusako ekuphileni kwemnotfo lomusha, kucondzanisa kanjalo nebafuyi betilwane letifuyelwa kutsengiswa. Phindze ngusinye setizatfu letinkhulu leni bafuyi labaningi basuka lapho kukhicitelwa khona tilwane tekufuywa.
Bafuyi babukene nenkinga lenkhulu ngakutiwa ekunakekelweni kwato: ngalelenye indlela, tinelilungelo lemtsetfo sisekelo lokahle kanye nemsebenti wekuvikela tindzawo tabo, la kulenandlela kuphindze kufake tilwane tabo tekufuywa. Ngesikhatsi lesifanako, nomakunjalo, babonwa njengebagcini balendzawo, futsi banemsebenti lomkhulu wekunakekela phindze bavikele inombolo yetinhlobo letehlukene tetintfo letincane letiphilako kulendzawo letita naloku.
Kuhlangahlanganisa tintfo ngetulu kwaloku, lomsebenti losemtsetfweni wekunakekela kanye nekugadvwa kwetilwane awucaci kahle futsi kunalokuningi kwesive nesifundza, lokuvame kushayisana noma lokunetinsuku, imitsetfo nemigomo lehlukako kusuka kusinye sifundza kuya kulesinye. Bakhiciti betilwane tekufuywa nendzawo lelulekela kutifundza letihlukile, lengaba ngekutsintseka ingeke ivunyelwe kusebentisa inhlobo lefanako yendlela yekugadza etincenyeni letihlukile temapulazi abo.
Indlela lencono yekwendlulisa loku nekuciniseka kutsi abephuli umtsetfo nabatsatsa sento sekusita, bafuyi kumele bakhe budlelwane phindze bachumane nesifundza sabo se Mahhovisi Ekonga Imvelo noma Inhlangano Yekunakekela Tilwane kwentela secwayiso. Lenhlangano Yekunakekela Tilwane iphindze inike kutilungiselela ekuciniseni bafuyi ngetintfo tekusebenta kwentela kunaka tilwane kakhulu.
Tindlela letimbili letibalulekile Tekwenta kwentela kutsatsa ekunakekelweni kwetilwane Sento seNombolo yetinhlobo letehlukene Tekunakekela Indzawo kanye ne Sento Sekuvikela Tilwane.

Inombolo Yetinhlobo Letehlukene Taletiphilako

©Louise Brodie
Le Sento seNombolo yetinhlobo letehlukene Tekunakekela Indzawo (Act 10 wa 2004) ibukwe ekuvikeleni inombolo yetinhlobo letehlukene letiphilako nendlela yekwakha ummango wetintfo tonkhe letiphilako. Lokubulawa kanye nekutingelwa kwemacembu labhaliwe latfuswako noma lavikelwe avaliwe ngaphandle nangabe lesilwane sitsatfwa njengesilimato lesibanga lesilwane ngemandla.
Kunyakata kungamane kutsatfwe ngemuva kwemvumo seyikhokhiwe kutsi kutsatfwe tinyatselo tekusita. Lamandla achaza letinyatselo tekusita kutsi tivumelekile ngekubuka lokutsite etilwaneni kanjalo netinyatselo lekumele titsatfwe umangabe lesilwane sibanjiwe – fane nekutsi, umangabe lesilwane sidzinga kutfolwa, kuphi, kanjani nekutsi ngubani loku kumele kwentiwe.
Ngekuya kwe Sento, bafuyi kumele bamane basebentise kunakekela ngemoya bafike ekuvikeleni imfuyo yabo etilwaneni letidla letinye kantsi netinyatselo letibukiwe kwentela kuvikela leto tilwane lekungafikwa kito kutsi tingalimateki. Umfuyi uvumelekile kutsi abulale silwane lesivikelekile nangabe ativikela, kepha loku kumele kubikwe ngekushesha lokukhulu kulabo labaseHhovisi Lekonga, lelitobese liyaphenya ngalesehlakalo.

Emalungiselelo Ekunakekela Bantfu

Ngekusho kwe Sento Sekuviekla Tilwane (Act 71 wa 1962), kute indlela yekunaka lengasetjentiswa ngendlela leyenta buhlungu kanye nekuhlupheka etilwaneni. Bafuyi kumele, ngaleyondlela, basuke etintfweni tekunaka letingenta kulimala kwemtimba, kufana nekucipha nge gin, intfo yekubamba tilwane, intfo-yekubamba umlente noma phoyizini. Ngaphandle kwekuba mubi, leti tindlela tiphindze tentiwe ngaphandle kwesineke futsi tivame kuhlupha tilwane letingaka-bukwa.
Kusetjentiswa kwetintfo tekucipha letilula akuvumelani, njengoba kungagucuka kube silimato sekubulala lesiciphako phindze silimate tonkhe tinhlobo tetilwane umatishiywe etandleni letingenalo lwati. Lelichinga ngulokubeka sicipho endleleni lebuke silwane lesitobanjwa ngendlela yekutsi singalimali.
Lokusetjentiswa kwetinja tekutingela nako kuya catjangwa, njengoba letitinja tivame kubanga kulimala etilwaneni letincane umangabe tinganakekelwa kahle. Ngekuya kwe Sento Sekuvikela Tilwane, tinja letilungiselelwe kuphela letingasetjentiswa futsi tingasetjentiswa nakufunwa tilwane. Letinja tingeke setibulale noma tingalwisani nalesilwane kantsi naletinja kumele tiphatseke kahle.

Translated by Phindile Malotana