Kunakekela Kushisa Kwetindlu Tetinkhukhu – Kungena Kwemoya Kanye Nemanti

© Glenneis Kriel

Akugcini nje ngekunakekela kushisa endlini yetinkhukhu kepha nekungena kwemoya kanye nemanti kumcoka.

Kungena Kwemoya

©Glenneis Kriel
Itsi incwadzi ya Ross’s Broiler, kungena kwemoya ngiko lokumcoka endzaweni yetinyoni: kusita kwenta siciniseko kutsi kungena umoya lodzingekako, kususa kubamanti, kususa umoya longagulisa tilwane kanye nekugcina tinyoni tingashiselwa kakhulu. Tinyoni natisakhula, kufaka kushisa kutisita kutsi tikhule futsi tikhululeke phindze kushaye umoya kahle kwentele lendlu kutsi ihlale ihlantekile. Letinyoni natigcubeka tikhula setikhipha umoya loshisako lomunyenti, kufuna kungena kwemoya kube kunyenti kunciphisa kushisa. Timbili tindlela tekungenisa umoya ngekusho kwaRoss.

Kungena Kwemoya Kwendalo

©Glenneis Kriel
Kungena kwemoya kwendalo kulapho khona unendlu levuleke ngenhlanye, lenemakhetsinisi noma umnyango. Lawa makhetsinisi ayavulwa aphindze avalwe kwentele kungena kwemoya endlini. Labanye balimi basebentisa ihitsa kukhuphula kushisa.
Kumatima kwenta simo selitulu sibe nguloku lokufunako ngalendlela lena, ngoba lendlu ivuleke kakhulu kusimo selitulu sangaphandle. Ngekubona kwa Ross, kungenisa kwemoya kwendalo kusebenta kahle ngabe simo selitulu sangaphandle nangekatsi endlini sicishe sifane.

Kungenisa Umoya Endzaweni Levalekile

Leti tindlela tekungenisa umoya tesillungu letisebentisa gesi tisebenta kahle etindlini letivalekile noma letinemakhetsinisi lahlala avaliwe. Ifeni ngiyo lesebentiswako kungenisa umoya. Lena ndlela iyabita ngekwelinani kepha iyabasita balimi kutsi bente simo sekushisa sibe nguleso labasifunako.

Kubakhona Kwemanti

©Glenneis Kriel
Loku kusho kuba khona kwemanti emoyeni. Kusebentisa emahitsa kwenta kuba khona kwemanti emoyeni kube kuncane. Loku bantfu kubenta babe nesikhumba lesomile. Etinkhukhwini emanti emoyeni langephansi kwa 30% kutawenta tilwane tingakhoni kuphefumula kahle, loku kutowenta letinkhukhu tingenwe tifo kalula.
Kuba kunyenti kwemanti emoyeni kubanga kutsi tilwanyana tikhone kutalana kahle, tilwanyakatana lwtifana ne ‘moulds’, ‘mildew’, kanye ne ‘bacteria’. Emanti lakahle emoyeni kufanele abesemkhatsisini kwa 40% kuya ku 60% tinkhukhu natisetincane. Tinyoni tiyangeta kumanti lasemoyeni natiphefumula noma natikaka.
Yini lengentiwa kunciphisa lizinga lemanti lasemoyeni?
  • Sebentisa linani letinkhukhu lelikahle. (fundza kabanti ngaloku.) nawunetinyoni letinyenti kuleyo ndzawo, titoba tinyenti netifo tetinkhukhu kutsi tingakhoni kuphefumula.
  • Nakekela kahle siyilo setinkhukhu kunciphisa kuba manti kwaso. Ngabe kute lokusebentise esiyilweni, kufanele uhlale njalo ususa emakaka etinkhukhu.
  • Siyilo etinkhukhwini sifanele usinake kahle. Ebusika kufanele sitsi kuba sinyentana kunasehlobo.
  • Yenta siciniseko kutsi lendlu ayivuti. Kufanele ulungise lapho ivuta khona ngekushesha.
  • Tinyoni kufanele tidle kahle kuvikela kutsi tisheke.

Yini lengentiwa kukhuphula kuba nemanti emoyeni?
  • Siyilo singafutfwa ngemanti.
  • Loku lokusebentiselwa kunisela kungasebentiswa kwenta kutsi kube manti.

Translated by Thandokuhle Motha