Kufuywa kwe Timbuti eNingizimu Afrika

© Roger de la Harpe
iNingizimu Afrika live lelikhicita timbuti kancane, kungabekwa cishe 3% wetimbuti tase Afrika phindze nangaphansi kwa 1% emhlabeni wonkhe jikelele. Timbuti titfolwa etifundzeni talilelive ne Eastern Cape, eLimpopo kanye nase KwaZulu-Natali kutsi ngutona tindzawo letinkhulu letikhokhako, lokukhokha 70% wetimbuti letiphilako.
Timbuti eNingizimu Afrika tentelwa inyama, lubisi, kanye netintsambo (tinsontfo letilula kakhulu kanye nentsambo lelula futsi lentofotelako).

Inyama, Lubisi kanye ne Timbuti teNtsambo

©SA Milch Goat Breeders Society
Timbuti tentsengo letihlanganela inyama timbuti teBoer, teSavanna kanye ne Kalahari Lebovu nayo lengakhokha linani leliphansi lentsambo lelula kakhulu nalentofotelako. Inyama yembuti ibitwa ngekutsi yi chevon (lephuma kutimbuti letindzala) bese yi cabrito umangabe lenyama iphuma esilwaneni lesincane. iChevon isemkhatsini wa 50 kuya ku 60% ngemafutsa laphansi kunale bovu kepha inemaprotein lafanako. iChevon iphindze iphansi ngemafutsa kune nkhukhu. iLesotho nguyona ihamba phambili ngekungenisa ichevon, lekuphumelela ku 74% wemakethe lehambisa ichevon eNingizimu Afrika nga 2016.
Lokusakatwa kwaletintsambo njengendlela yekungetwa kwemali lengenako kungenta kufuywa kwetimbuti eNingizimu Afrika kube yintfo lenkhulu kakhulu. Ngekwengeta, kucalwa kwetindzawo letincane-letikhokhako letigucula letintsambo tibe ngemayadi lekunika umsebenti etifundzeni letisemakhayeni.
Lucwalingo lolwentiwe eNingizimu Afrika lukhomba kutsi timbuti temvelo letifana nembuti yeBoer, tinetikhumba letimbili - boya lobugadzile, kanye nendlala yentsambo lelula noma lentofotelako. Kepha lelinani lentsambo lelula nalentofotelako yayingasiyo lesesigabeni lesivunywako ngekwentsengo.
Lobuningi benkhicito yentsambo lelula noma lentofotelako kumele ibonwe ekukhanyeni, lekutsi manje, letimbuti tikhokhelwa lubisi nenyama yato -lenhlobo yentsambo lentofotelako yetintsambo letiphansi letiphumako letingasakatwa kwasanhlobo. Ngalesisizatfu, kumcoka kutfola kulinganisa emkhatsini wenyama nemkhicito wetintsambo.
Timbuti te Angora (Capra hircus aegagrus) tikhokha tinsontfo tibe timbuti te Russian Gorno Altai tikhokha insontfo lentofotelako - intsambo lelula lengu 18,5 (limitha lelincane) nalelilula. Bafuyi base Ningizimu Afrika bakhokha 60% wensontfo lelula kakhulu, ikakhulu esigodzini sase Karoo lesise Eastern Cape, nensontfo leningi kakhulu lechamuka endzaweni lese Port Elizabeth.
Timbuti letihlanganela kukhicita lubisi ngema Saanen, Toggenburg kanye netimbuti te British Alpine. Letitibitwa ngetimbuti te milch. Lubisi lwembuti libekwa ngebumcoka balo. Lubisi lwembuti lutfwele ilactose lephansi kunelubisi lwenkhomo futsi lutfwele nombolo A1 casein, iprotein lengenta kushisa kulabaningi labalisebentisako.

Timbuti Temvelo/Tendalo eNingizimu Afrika

©Marinda Louw
'Timbuti tendalo/temvelo' kushiwo timbuti letiningi letehlukahlukene letikhicita ngesikali – lesincane phindze tengetele emindenini ledzinga inyama nekungetelela ngekuchubekisa lubisi, kushiyane ke ngekufuna kwalommango. Timbuti tendalo/temvelo tiphindze tente insontfo lelula kakhulu ngesikhatsi sasebusika.
Lembuti yemvelo/yendalo itfolwa kakhulu esifundzeni sase Eastern Cape. Lena mbuti ingatsatfwa njengembuti yenyama (ngendzaba yemtimba wayo lomncane) noma ngabe itsatfwa njengembuti yelubisi njengoba ikhokha lubisi lolwenele lwebantfwabayo.
Bafuyi betimbuti tentsengo bavame kuba netimbuti te Boer kanye netimbuti te Angora babe bafuyi labancane incumbi yabo bafuya timbuti temvelo/tendalo ngendlela yekusebenta ndzawonye noma ngendlela yeliningi.
Timbuti temvelo/tendalo tivama kumelela 60% wetimbuti eNingizimu Afrika, kepha ngekukhetsa kwekucaphela kanye nekuhlanganisa ngekuphambatisa timbuti temvelo/tendalo, letimbuti letintsatfu lekungutona titenyama - le mbuti ye Boer, iKalahari Lebovu kanye ne Savanna takhuliswa.

Translated by Phindile Malotana