iNingizimu Afrika ya 1980 kusho Rev. Desmond Tutu

Kungaphumuli Endzaweni Letsite

©Eric Miller

Nga 1980 ekugcotjweni kwami labanye baholi beKhanseli Yemasontfo ase Ningizimu Afrika nakumalunga emasontfo baya bayobona Umnumzane P W Botha lebe akadze anguNdvunankhulu kanye netisebenti lebetingetulu kwakhe. Besizama kubenta bavisise kutsi kungaphumuli kutobakhona eNingizimu Afrika ngaphandle timphandze takhe tisuswe nekutsi ke letimphandze tentiwa lubandlululoo.

Sachaza lapho kutsi besati kutsi imitsetfo kwakuyintfo lengahle yenteke kepha besingafuni kukuveta kutsi tenta noma yini lekungabese kususa kusekeleka kusisekelo sabo. Sase sibeka phambili tintfo letine le, umangabe tenteka bekuyoba ngubhiyisokobho lomangalisako wa Hulumende kwentela kususa lushintjo lwepolitiki kuchubela kumandla epolitiki.

Khumbula loku kwenteka nga 1980. Satsi: Yenta sivumelwano kubahlali base Ningizimu Afrika bonkhe ngendlela lelinganako ye Ningizimu Afrika. Bulala Lomtsetfo welipasi (ngisho kubulala lokukhona kwentela kungatobakhona Umsindvo), phanisha ngaphandle kwekubeka licala kanye nekuvala sinomakanjani. Misa konkhe kususwa ngenkhani ngekushesha. Phindze Yenta indlela lefanako yemfundvo.

Munye Umningizimu Afrika kuya kuloMunye

Loku bekungasito tindlela letimatima tekufuna futsi umangabe Hulumende abetifakile ngako besingabe sigcine intfo lenkhulu ye buhlungu, ingatileyacitseka kanye nekulahleka kwetintfo kanye nekukhula kwekuzondana kanye nekungavani kanye nentfukutselo. Sasigcekwa kumimango leminyama nasiya ku Hulumende. Leti kwakutimo letifanako lengitichazile kuncwadzi yami ya 1976 lebeyiya ku Mnumzane Vorster. Kepha uyati kutsi kwentekani? Konkhe loku akunakwanga.

Ngekunganaki konkhe loko, ngazama futsi emnyakeni lowalandzela kuyobona umangameli weSive, ngiyokhuluma naye njengemuntfu munye wase Ningizimu Afrika ngikhulume nalomunye wase Ningizimu Afrika, njengamkhulu munye akhuluma nalomunye mkhulu, njengeLikholwa liyokhuluma nalomunye ngelitsemba lekutsi utokwenta ngendlela lefanele, lona munye lomkhophe wase Ningizimu Afrika lapho khona lolomnyama bekatolungela Kubeka umfanekiso njengendvodza lobekatobe ahambe umlandvo njengekuba uhambe wengca tigigaba telubandlululoo kanye nekubona kwalensha, lencono kakhulu, lengatsi, lengenabala nalekhululekile iNingizimu Afrika.

Lubandlululo Alwakheki

©Eric Miller

Wasikhokha ngelifasitelo sicelo sami. Ngembhalo, ngingangeta ngekutsi ngatsi udzinga kunconyelwa emandla ekutjeleni labamhlophe kutsi beyingekho indlel kutsi babodvwa bangabona likusasa lalelive imphilo yonkhe. Ngalokubuhlungu akakhonanga kuhamba afike khashane ngako ngagcina ngijabulisa kumbe labamnyama noma labo labangasekudla sakhe. Kwentela kugucula Singisi sibuye, sibona simo lesimbi sendvodza lengazange igwetjelwe bungiyo bayo.

Noma bengilungele kuya eALokishini lase Alexandra (ngenyanga ye Ndlovana nga 1986) kwentela kususa lesimo lesibi kakhulu lapha phindze nekuya ebandleni lelise Kapa kuyokhuluma na hulumende ngalesimo futsi nesimo salelive. Nga 1984 khashane nalapho sifihla khona tincingo tetfu nekukhulumisana letihambela ekujubelaneni kwemandla, lo Hulumende wetfula Umtsetfo sisekelo lowaphakamisa imiyalo lehlukile lapho khona labamnyamaa bebasetjentiswa kusuka nga 1910.

Bantfu labaphesenthi lamashumi lasikhombisa nakutsatfu bavalelwa ngaphandle kunaletinye tintfo letakhelwe kukhunga imimango yangaphesheya kutsi lubandlululo lwakhiwa. Lubandlululo alwakheki. Kumele lubulalwe ngaphambi lubulale live letfu. Lomtsetfo sisekelo wentelwa kusita imitsetfo yebantu labamhlophe ngelusito lolubitwa ngema Coloureds kanye Nemandiyaa, labasebenta kanyekanye ngekwabo kanye nekucindzetelwa kwetfu nekuvetwa.

Translated by Phindile Malotana

Desmond Tutu

Lomunye webantfu labakhulu base Ningizimu Afrika labatsandvwako, Desmond Tutu watiwa kakhulu ngekulwela emalungelo ebantfu nangekuwina umklo...more

Desmond Tutu Life at a Glance

Ngenyana yeMphala natisikhombisa emnyakeni wa 1931, Desmond Tutu watalwa ngu Zachariah (thishela) kanye na Aletta (lobekasebenta emakhishini...more