iSewula Africa Ngonyaka ka-1980 etlolwe nguRev. Desmond Tutu

Imiguruguru Engapheliko

©Eric Miller

Ngonyaka ka-1980 hlangana kweminye imizamo yami abanye abadosiphambili be-South African Council of Churches kanye namalunga amanye wekerege sayokubona umnuzane uPW Botha ogade anguMinista kanye nabanye agade asebenza nabo.

Gade silinga ukumenza bona azwisise kobana imiguriguru le izokubhebhethekela eSewula Africa yoke nakangasusi imirabhu yayo – begodu umrabhu loyo kwakuligandelelo. Samemezela kobana besazi balinge ukwenza okuthize.

Sabeka phambili zinto ezine abangazenza ukukhombisa bona bazimisele ukuqeda igandelelo ezingarholela ekwabelaneni kwamandla wezepolotiki. Khumbula la kwakungonyaka ka-1980

Sathi: Memezelani ukuzimisela kwenu ukuzibophelela ekutheni iSewula Africa izokuba nabahlali abangabandlululani Qedani imithetho yamapasa, kanye nokubopha abantu ngaphandle kokobana basiwe ekhotho bayozikhulumela Qedani ukususa abantu ngekani eendaweni zabo Tlamani iindlela etja yefundo efanako

Umsewula Africa Omunye Komunye

Lezi bekungasi zimbawo ezibudisi begodu urhulumende nangabe wazenza gade ngabe zaqeda ubuhlungu, ukuphalaka kwegazi kanye nokuphelelwa kwabantu mimizabo begodu nokungezeleleka kobuhlungu nenzondo.

Gade sisolwa emiphakathini enzima kuthiwa siyelani kurhulumende. Lobu kwakubujamo obufana nalobo ekhabe ngikhulume ngabo ngonyaka ka-1976 emncwadini engayitlolela uMr Vorster. Kodwana uyazi kobana kwenzakalani?

Khange bangilalele. Ngaphandle kwalokho, ngalinga godu ngemva konyaka, ukubona uMongameli, ukuyokukhuluma naye njengomunye wabahlali beSewula Africa, njengomkhulu womunye komunye, njengomzalwane omunye komunye ngithemba kobana angenza ngendlela engenza ngayo, ekumSewula Africa abantu abanzima egade balinde kobana bangamfakela i-statue njengendoda ekhambe phambili emlandweni weSewula Africa ekuqedeni igandelelo, waletha iSewula Africa etja enganabandlululo, enabantu abaphethwe ngokulinganako.

Igandelelo Alilungiseki

©Eric Miller

Akhange angilalele. Ngathi utlhoga ukukwakwazelwa ekukwateni kwakhe atjele amakhuwa kobana akunandlela yokobana bona babodwa bangazi kobana ikusasa lenarha le, liyokuba njani babodwa unomphela. Ngebhadi akhange afike kude, njeke wagcina angakajabulisi abantu abanzima nanyana amakhuwa.

Nanyana kunjalo gade ngilungele ukuya esigosa se-Alexandra (ngoMhlolanja wonyaka ka-1986) ukuyokurhelebha ukuqeda ubujamo obumbi lapho bengikhambe nabajameli bakarhulumende eKapa siyokukhuluma ngobujamo benarha. Ngonyaka ka-1984 sisese kude ekutheni silalelwe lokha nasikhulumisana ngokobana kwabelwane amandla, urhulumende wathula umthethosisekelo owaba nguvuthondaba wemithetho yokuninwa kwabantu abanzima egade baphila ngaphasi kwabo kusukela emnyakeni ka-1910.

I-73% yestjhaba yakhitjhwa lapha kwakukhohliswa khona istjhaba, nenarha zangaphandle kobana igandelelo liyatjhugululwa. Igandelelo alitjhuguluki. Kufanele bona liqedwe ngaphambi kokobana liqede inarha yethu. Umthethosisekelo lo wenzelwe kobana abantu bakholelwe emthethweni wokobana amakhuwa agcono kunabantu abanzima lokha nakarajelejwa ma-coloured kanye namaNdiya ekugandeleleni kanye nekurobheni abantu abanzima.

Translated by Busisiwe Skhosana

UDesmond Tutu

Ngomunye wenkutana ezithandwa khulu zeSewula Africa, uDesmond Tutu waziwa khulu ngokulwela amalungelo wabantu begodu ngonyaka ka-1984 wathum...more

Ipilo ka-Desmond Tutu: Nasiyiqala Kafitjhazana

Ngezi 7 zakaSewula ngonyaka ka-1931, kwabelethwa uDesmond Mpilo Tutu, owabelethwa ngutitjhere uZacharia kanye no Aletta (okhabe angunomakhwi...more